19. veebruar 1996
Jaga lugu:

Poolas oli referendum erastamise küsimustes

Teades võimule pääsenud ekskommunistide ettevaatlikku suhtumist riigi kätte jäänud ettevõtete erastamisse, soovis Walesa, et referendumil, mida ta nimetas Poolale kõige tähtsamaks sündmuseks pärast Vene vägede väljaviimist 1993. aastal, tuleks kodanikel vastata ainult ühele küsimusele: «Kas te pooldate riigivara üldist jaotamist kodanikele?»

Ametiühingule Solidaarsus tähendab referendum mandaadi saamist järelejäänud 4000 riigiettevõtte ja muu vara jagamiseks kupongide eest, mida kodanikud saaksid kasutada maa ja maja ostmiseks, pensioni tagamiseks ja investeeringuteks. Solidaarsus peab rahvahääletust viimaseks võimaluseks luua lai omanikekiht ning vältida vara hoidmist riigi kontrolli all või koondumist kitsa ekskommunistidest eliidi kätte.

Ekskommunistide demokraatlik vasakliit (SLD) pidas Walesa küsimust mõttetuks ning parlament lisas sellele neli küsimust, mis seadis Walesa küsimuse praeguse valitsuse poliitika konteksti ja ähmastas selle mõtet.

Ekskommunistidest koosnev valitsus ei pea referendumit üldse vajalikuks, kuna Poolas käib niigi riigiettevõtete järkjärguline erastamine.

Erastamisminister Wieslaw Kaczmarek ja mõned teised SLD liidrid olid avalikult rahvahääletuse vastu ning väitsid, et see üksnes segab majandusreforme ja äratab inimestes asjatuid lootusi. Nad väidavad, et praegu, mil on müüdud juba 4500 riigiettevõtet, on see samm lootusetult hiljaks jäänud.

Seni on valitsus müünud ettevõtteid osade kaupa strateegilistele investoritele ning võimaldanud kodanikel osta odavalt viiesaja ettevõtte aktsiaid 15 investeerimisfondi kaudu.

Üks viiest küsimusest kõ-las, kas neid fonde tuleks laiendada uute firmade lisamise teel. See kujuneski referendumi üheks võtmeküsimuseks, kuna Solidaarsus kutsus üles sellele eitavalt vastama ja ülejäänud küsimustele soovitas vastata jaatavalt.

Opositsiooniparteid soovitasid kõigile küsimustele vastata jaatavalt.

Hoolimata mitmeid nädalaid kestnud selgituskampaaniast, näitasid viimased avaliku arvamuse küsitlused, et enamik poola kodanikke ei saanud aru küsimuste olemusest ning suhtusid referendumisse passiivselt.

Kui referendumist võtab osa enam kui pool 28 miljonist hääleõiguslikust kodanikust, siis kohustub valitsus selle tulemusi arvesse võtma ning tal tuleb kahe kuu jooksul välja töötada sellekohane seaduseelnõu. Kui osavõtjate arv jääb alla 50%, siis ei pea valitsus referendumi tulemusi arvestama.

Poliitilised vaatlejad käsitlevad referendumit kui endise presidendi Lech Walesa, Solidaarsuse, paremparteide ja kiriku vastuseisu vasakparteide poolt alustatud erastamisele, pakkumata ise asemele mingit täpsemat tegutsemiskava.

Mitteametlikud andmed näitavad, et pühapäeval käis vähem kui pool hääleõiguslikest poolakatest hääletamiskastide juures ning Solidaarsus oli sunnitud tunnistama, et tema viimane kindaheit ekskommunistidest valitsusele on läbi kukkunud.

«Üldist eesmärki -- varade tagastamist kodanikele -- ei saavutatud. Osalemine oli ebapiisav ning järelikult võib valitsus oma senist tegevust jätkata,» ütles Solidaarsuse Mazowsze rajooni juht Maciej Jankowski.

Poola ajakirjandusväljaannete andmeil osales hääletamisel ainult 30 kuni 40 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. REUTER-DPA-ETA-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum