Investeeringute maksustamise variantidest

Kasumi täismaksustamisele saab saatuslikuks ettevõtjate ratsionaalsus. Mõistlik inimene ei anna raha välja, kui ta saab seda vältida. Antud juhul saab raha väljaandmist vältida amortisatsioonimäärasid suurendades. Seega loob kasumi täismaksustamine stiimuli loova raamatupidamise kasutamiseks. Tulemuseks oleksid tulumaksu minimeerivad aruanded.

Probleemist ülesaamiseks on mõistlik kasutada deklaratsioonmaksustamist, mille puhul raamatupidamine ja maksuarvutused on üksteisest lahutatud, nii nagu see toimub praegu Eestis. Ettevõtte kasum määratakse kasumiaruandes; tulumaks aga tuludeklaratsioonis. Viimases kasutatakse põhivaradega seotud kulude hindamiseks maksuamortisatsiooni.

Tekib küsimus, milline peaks olema maksuamortisatsiooni suurus. Ratsionaalne on maksupoliitika, mille puhul vara tegeliku väärtuse keskmine vähenemine selle heaperemeheliku kasutamise tingimustes ei ületa maksuamortisatsiooni suurust. Sellest tuleneb, et mõistliku maksupoliitika ja ettevõtjaga majandussüsteemis, mis kasutab deklaratsioonmaksustamist, on ettevõtete varalt arvutatav amortisatsioon keskmiselt väiksem kui maksuamortisatsioon. See tähendab mõningase investeeringutega seotud maksuvähendi automaatset olemasolu osal ettevõtetel deklaratsioonmaksustamist kasutavas süsteemis, võrreldes kasumi täismaksustamisega.

Kuigi kahe esimese praktiliselt mittekasutatava variandiga võrreldes oleme liikunud sammu võrra edasi, ei ole praegu toimiv variant ei parim ega ka ainuvõimalik lahendus. Ettevõtted, mille varad on pikema kasutusajaga, on oluliselt soodsamas olukorras ettevõtetest, mille põhivarad vahetuvad kiiremini. Praegune süsteem soosib loide, aeglaselt muutuvaid ja põhivarade madala kasutusintensiivsusega ettevõtteid. Lisaks sellele sisaldab süsteem eneses investeeringutelt saadavate tulude kahekordset maksustamist.

Investeeringute soodustamiseks sellist olukorda küll pidada ei saa. Palju on räägitud välisinvesteeringute vajalikkusest ja soodustamisest, kuid veel enam vajavad soodustamist kodumaised investeeringud.

Tulumaksu vähendamine investeeringute soodustamiseks on võimalik maksustatava tulu või tulumaksu otsese vähendamise teel kas uute investeeringute või mingi selle osa võrra. Otsene tulumaksu vähendamine annab tugevama efekti kui investeeringute soodustamine maksustatava tulu vähendamise teel. Teisel juhul on efekt samalt soodustatud investeeringult ligikaudu neli korda väiksem kui otsese tulumaksu vähendamise korral.

Viimane siin vaadeldav võimalus on ettevõtte tulumaksu täielik kaotamine. Võimalus, mis võib tunduda anarhismina, on siiski märksa arukam, kui seda oleks investeeringute täismaksustamise nõudmine. Seda varianti toetavad asjaolud:

Esiteks kohendaks see hinnasüsteemi tarbijate soovidele paremini vastavaks. Teiseks ei eksisteeri ratsionaalset põhjendust selle maksu olemasoluks ettevõtetele, millel on piiramata vastutusega osanikke. Kolmandaks, kuigi piiratud vastutusega ettevõtete jaoks on ratsionaalsele sarnanev põhjendus olemas, on see puhtkvalitatiivne ja ei anna mingeid kvantitatiivseid reegleid otsustamaks optimaalse maksustamise üle.

Järjestame tegelikku kasutamist leida võivad seitse maksustamise põhivarianti nende omanikusõbralikkuse järgi alates vaenulikumast: deklaratsioonmaksustamine maksuamortisatsiooni alusel, käsitledes vähendit krediidina; deklaratsioonmaksustamine maksuamortisatsiooni alusel, kusjuures vähend lülitatakse omakapitali koosseisu; maksu vähendamine maksustatava tulu kaudu, käsitledes vähendit krediidina; maksu vähendamine maksustatava tulu kaudu, kusjuures vähend lülitatakse omakapitali koosseisu; otsene tulumaksu vähendamine, käsitledes vähendit riigipoolse krediidina; otsene tulumaksu vähendamine, kusjuures vähend lülitatakse omakapitali koosseisu; ettevõtte tulumaksu täielik kaotamine.

Praegu olemasolev süsteem on teist tüüpi, elavat arutelu tekitanud eelnõu näib kasutada oleva info järgi otsustades kuuluvat neljandasse tüüpi. Esitatust nähtub, et reformierakonna poolt esitatud seaduseelnõu mõjub radikaalselt mitte niivõrd oma majandusliku sisu, vaid poliitilise konteksti, milles ta esitati, tõttu.