Pankrot aitab ettevõtteid tervendada

Pankrotihaldur Arno Mägi arvates on pankrot keerulises seisukorras olevale ettevõttele tervendav protsess, tänu millele võib säilida tema tegevus. «Kui ettevõte tunnetab pankroti ohtu, võiks ta ise selle välja kuulutada,» rääkis Arno Mägi. «Ma eelistaksin sellist lahendust olukorrale, kus oodatakse viimse hetkeni, mil ettevõtte tegevus ja tootmine lakkab ning võlausaldajatele ei jää tihti midagi.»

«Pankrotiprotsess puhastab ettevõtte bilanssi, selguvad kõik varad ja võlad ning korrastub raamatupidamine. Uus omanik saab jätkates ettevõtte tegevust alustada juba puhtalt lehelt,» lisas Mägi. «Jääksid ära ka tohutud kohtuvaidlused.»

Enamik ettevõtjad on, vältides pankrotti, ettevõtte ja tootmise likvideerinud. Pankrot on neile saabunud alles siis, kui enam midagi võlausaldajatele jagada ei ole.

Tallinna linnakohtu kohtunik Koidula Laurisaar kinnitab, et viimasel ajal ongi hakanud just levima võlgnike enda esitatud taotlused lõpetada oma firma tegevus pankroti kaudu. Tallinna linnakohtusse on tänavu esitatud 20 pankrotiavaldust. Kuuel juhul on olnud tegemist selliste taotlustega. Kohtunike sõnul on viimasel ajal olnud pankrotiohus eelkõige toiduainete müügiga tegutsevad firmad, kes ei suuda tihenevale konkurentsile vastu panna. Pankrotihaldurite arvates on ohtlikus seisus aga ettevõtted, kes on erastatud ebaselge bilansiga. «Need on eelkõige ettevõtted, mis erastatakse koos saba ja sarvedega ehk koos teadaolevate ja mitteteadaolevate võlgadega,» selgitas Arno Mägi. «Pankrotiohus on kindlasti ka see valdkond, mis on orienteerunud NSV Liiduga seotud turule. Põllumajanduspankrottide laine on küll möödas, kuid kui tuleb järellainetus, siis võivad pankrotti minna eeskätt väiksemad põllumajandusühistud.»

Pankrotihaldurite arvates on pankrotid muutunud keerulisemaks, nõudes halduritelt rohkem tööd ja raha. «Võlgnikud on muutunud osavamaks, mille tõttu on vajalik kasutada paremate spetsialistide abi, teha rohkem analüüse ja tööd,» rääkis Arno Mägi. «Pankrotihalduril on pankrotiseaduse järgi ka kohustus konrollida eelnevaid tehinguid ja kas on tagasivõitmise võimalusi. Tihti tuleb nende puhul ära teha väga suur töö, kuid tulemust ei pruugi olla. Seetõttu on pankrotid ka kallimaks läinud.»

Enamik esitatud pankrotiavaldusi pole leidnud kohtus kinnitust. Vaid kolmandik esitatud avaldustest jõudis pankroti väljakuulutamiseni. Kohtunik Laurisaare sõnul võib siin põhjust otsida pankrotihagi odavusest. Kui võla kohtukorras sissenõudmisel moodustab riigilõiv mingi protsendi hagisummast, siis pankrotihagi puhul on riigilõiv 1000 krooni ja pankrotihagi iseendale läheb maksma vaid 50 krooni.

Erastamisagentuur on oma tegevuses püüdnud enamasti erastatavate ettevõtete pankrotti vältida ja võimaluse korral eelistanud ka suhteliselt halbades tingimustes müüki või ettevõtte likvideerimist pankrotile. Arno Mägi arvates tuleks aga riigil osa ettevõtteid müüa pankroti kaudu.

«See oleneb muidugi sel-lest, mida eesmärgiks seada,» rääkis Mägi. «Kui seada eesmärgiks iga hinna eest ettevõttest mingi raha saada või lihtsalt lahti saada, olgu siis või ühe krooni eest müüa, siis on üks olukord. Mina arvan, et eesmärgiks peaks seadma ettevõtte potentsiaali jätkumise ja tervendamise. Pankrot on ettevõttele tervendav, kui ta saabub õigel ajal. Seega peaks ettevõtted jagama kahte ossa -- tugevad ja töötavad tuleks müüa erastamise kaudu, ülejäänud aga pankrotimenetluse kaudu. Äriseadustik isegi kohustab selleks, kui tõlgitseda, et ettevõtte või aktsiaseltsi juhatuse liikmetel lasub selle eest vastutus. Kahjuks on märgata vastupidist tendentsi -- vastutust ei kardeta ja pigem mängitakse viimse võimaluseni.»