Riigikogu otsustab Eesti Panga täiendava kontrolli

Riigikontrolli seadusega on Männiku sõnul riigikontrollil ka praegu õigus Eesti Panga tegevust kontrollida, kuid sisuline vastuolu tekib Eesti Panga seadusega, mille järgi Eesti Panga tegevust võib täiendavalt kontrollida üksnes riigikogu otsuse alusel. Seega ilma riigikogu otsuseta ei ole pädev riigikontroll Eesti Panga tegevust kontrollima.

«Maaerakondade algatatud eelnõu Eesti Panga kolmeaastase tegevuse kontrollimiseks ei ole üles seatud eeldustel, et seal on midagi korrast ära. Kontrollimise eesmärk on pigem panga tegevuse kohta positiivsete tulemuste saamine,» ütles Männik.

Männik lisas, et ka teisi riigiasutusi kontrollitakse, vaatamata sellele, et nendes asutustes peab igal aastal läbi viima audiitorkontrolli. Seega pole Eesti Panga täiendav kontrollimine midagi erakorralist. Kontrolli ulatus on Männiku sõnul riigikontrolli pädevuses. Riigikogu ei hakka selles osas ettekirjutusi tegema.

Eesti Panga täiendava kontrolli probleem tõstatati juba möödunud aastal, kui riigikogus oli arutusel 1994. a bilansi kinnitamine ning keskfraktsioon pani ette Eesti Panka täiendavalt kontrollida. Ettepanek formuleeriti rahanduskomisjonis.

Männiku sõnul otsustati aruanne kinnitada, kuna nii Eesti Panga president kui ka reformierakonna ning muude fraktsioonide esindajad pidasid otstarbekaks teha kontrollimise kohta eraldi otsus.