Kuidas on Vähi suutnud mõjutada Eesti majandust?

Vähil on küllaltki hea ettekujutus majandus- ja tööstusprobleemidest. Tal on ka õige arusaam, kuidas neid lahendada, aga peale tema seisukohtade on ühiskonnas ka teistsuguseid arvamusi ja ka tugevat vastuseisu nendele. Näiteks esitas tööstuse keskliit oma ettepanekud erastatud ettevõtete eest tasumiseks, kuid need lükati tagasi.

Peamine arengut takistav tegur on maaküsimus, mida on arutatud väga pikalt, aga lahendus puudub tänini. Tallinna kesklinna halduskogu otsustas näiteks maad mitte müüa enamikule ettevõtetele, kes seda taotlesid. Teiseks: erastatud ettevõtete järelmaksukoormaga tuleb midagi ette võtta või leida mingi muu lahendus, et saada käibevahendid ettevõtetesse. Kui seda küsimust ei lahendata, siis Eesti tööstus jääbki aastateks lonkama. Ühelt poolt streigitakse, teiselt poolt ei saada aru, et tööstuse tasutud maksudest saab tõsta kultuuri- ja haridustöötajate palkasid. Kolmandaks: ettevõtete bilansid peaks korda tegema, et bilansiga oleks võimalik ka panka minna ja sealt laenu saada. Krediidipanga direktor Rein Otsason ütles, et ta ei hakka ettevõtte bilansse isegi vaatama, sest need on kõik niisugune udu.Osa inimesi raamatupidamistoimkonnast aga võitleb selle vastu. Bilansid ei kajasta õigesti vara.

Erastamise kontseptsioon oli vale. Selle tõttu ei ole erastamine andnud neid tulemusi, milliseid loodeti. Mainori tehtud uuringud näitavad selgesti, et erastatud ettevõtete ükski analüüsitud majandusnäitaja ei ole paranenud erastamiseelse ajaga võrreldes. Uut tööstust on ikkagi vähe juurde tulnud. Tööstuse möödunud aasta kasvuprotsent oli 1,4. See on väga väike. Vähi peaks palju kindlakäelisemalt need mõtted läbi suruma.