Pankrotihaldurid pole kriitikaga nõus

Pankrotihaldurite kojal on olnud seni Äripäeva ajakirjanikega meeldiv koostöö. Pankrotimenetluste kajastamisel on ajakirjanikud sündmuste käigu ja õiguslike aspektide täpsustamiseks ühendust võtnud konkreetse menetluse halduriga, mistõttu avaldatud materjalid on olnud kompetentsed.

21. veebruaril 1996. aastal arutas pankrotihaldurite koja eestseisus oma koosolekul ajalehes Äripäev 13. veebruaril 1996 avaldatud Peeter Raidla kirjutist «Kas luua pankrotiliit?».

Nimetatud kirjutis heidab pankrotihaldurite kojale ja tema liikmeskonnale ette mõningat ebaeetilisust. Oma arvamuse kinnituseks toob ajakirjanik Raidla näiteid anonüümses vormis, täpsustamata, kes halduritest ja millises protsessis on eetikat rikkunud.

Pankrotihaldurite koja eestseisus peab vajalikuks osutada, et halduri eetika kui üks õigusteadvuse vorme kujuneb välja eelkõige kehtiva seadusandluse ja õiguspraktika alusel.

Ekslikult võrdleb artikli autor advokaadi ja kliendi vahelist suhet suhtega, mis tekib pankrotihalduri ja pankrotivõlgniku vahel.

Seadusest tulenevalt töötab pankrotihaldur võlausaldajate ja kohtu kontrolli all.

Kuna pankrotiprotsess on oma iseloomult kriisisituatsiooni lahendamine, siis saavutatakse vaidlustes (ka artiklis toodud anonüümsete näidete puhul) kohtulahend, millega antakse ühtlasi toimunule õiguslik hinnang.

Niisiis ei ole Peeter Raidla artiklis kirjeldatud konstruktsioonide puhul tegemist mitte niivõrd eetiliste, kuivõrd õiguslike probleemidega.

Pankrotihaldurite koja eestseisuse arvates on Äripäevas avaldatud P. Raidla artikkel kirjutatud võlgniku positsioonilt lähtudes, eirates pankrotiseadusest tulenevat võlausaldajate huvide kaitset.

Ühtlasi peavad pankrotihaldurite koja eestseisus ja eetikakomisjon vajalikuks, et pankrotihaldurite töö kohta esitatud põhjendatud kaebused saaksid õiglase ja asjatundliku hinnangu.