Firmad ei oska oma autoparki majandada

Viiskümmend aastat tuli Eesti ettevõtjal põhitegevuse kindlustamise huvides kõike ise teha. Nii on see olnud ka firmasiseste transpordiküsimuste lahendamisel, kus rublaajal on rajatud hõredad ja soojamahukad remonditöökojad, laomajandid varuosade säilitamiseks. Tööle on võetud hulgaliselt abipersonali (töökodade juhid, lukksepad, mehaanikud, koristajad, laotöötajad; autojuhid jne). Tehtud on suuri investeeringuid, mis tänaseks on sageli amortiseerunud. Kogu selle kompleksi käigushoidmise jooksvad kulud on kõrged ja sageli on külmutatud märkimisväärne summa käibevahendeid varuosade alla, mida võib-olla ei lähegi vaja.

Transpordiküsimuste lahendamisel on puudunud strateegia, mille tulemusena on paljud firmad valinud endale autod isikliku suva ja kogemuste, sõprade soovituste jm argumentide alusel. Tuleb ette, kus ühe firma 30--40 auto seas on esindatud paarkümmend erinevat marki ja mudelit. Paljud automargid (eriti Ameerikas toodetud) on Eestis ja Euroopas suhteliselt nõrgalt esindatud, mis tähendab suuri probleeme ja ajakulu nende teenindamisel, avariijärgsel remontimisel ja varuosade tellimisel. Seetõttu on sarnase pargi ülalpidamiskulud eriti kõrged. Samuti on komplitseeritud selliste autode hilisem realiseerimine, kuna arvestada tuleb suhteliselt kõrge amortisatsiooniga.

Suur osa firmajuhtidest ei tea, kui suured on tal autopargi ülalpidamisega seonduvad kulud. Põhikuludena loetletakse eelnimetatud kuluartikleid, kuid unustatakse intress, amortisatsioon ja kindlustus, mis moodustavad 50--60% vara maksumusest esimesel aastal.

Olemasolevate põhivahendite all seisva raha väärtust ei osata hinnata ja need vahendid loetakse kui tasuta käes olevateks. Tegelikult tuleb arvestada intressi ka mittetootmissfääri tehtud investeeringutelt ja vastava põhivara kommertsväärtuselt. Paraku vaevleb suur osa ettevõtlusest käibevahendite nappuses ja alati eksisteerib alternatiiv suunata vabanevad vahendid põhitegevusse.

Põhivahendite intressiga arvestavad ka majanduslikult heal järjel olevad firmad, sest ka neil on alternatiiv paigutada transpordivahenditesse investeeritud vahendid teenima teisiti.

Uut autot ostes tuleb arvestada kõrge amortisatsiooniga esimesel aastal, mil uue auto omanik kaotab 30--40% vara esialgsest väärtusest. Seda raha ei tule ehedalt välja anda, kuid arvestada sellega tuleb, eriti kui kavatsetakse sõita suhteliselt uute autodega. Kõrge amortisatsioon meie piirkonnas on seotud eelkõige keskklassi puudumisega, kelle jaoks 30 000--40 000 krooni oleks raha. Eestis ostetakse sageli vaid uusi autosid, sest paarkümmend tuhat krooni odavam ja veidi kasutatud auto ei ole potentsiaalse ostja jaoks argument. Suhteliselt hästi on arenenud nn romuturg, kus pakutakse hulgaliselt kuni mõnikümmend tuhat krooni maksvaid autosid.

Kindlustus on oluline kuluartikkel, kuid vähe osatakse tähelepanu pöörata sellele, mida see katab ja mis tingimustel. Asja vastu hakatakse huvi tundma alles kindlustusjuhtumi saabumisel ja siis võivad olla valusad kogemused. Eesti liikluskindlustuse tariife peetakse kõrgeks, kuid vähe pööratakse tähelepanu asjaolule, et kahjude kompenseerimise ulatus on tühine ja kaugel rahvusvahelisest praktikast.

Kõikide nende probleemidega tegelemine nõuab suuremal või vähemal määral firma erinevate spetsialistide aega, mis samuti maksab. Nimetatud spetsialistid on aga tööle võetud firma põhitegevuse arendamiseks ja tavaliselt puudub neil ettevalmistus transpordiküsimuste lahendamiseks, mis nõuab neilt palju aega ja asja korraldamise kvaliteetki on küsitav.

Teel turumajandusse jäävad pinnale ala tundvad ja kitsalt spetsialiseerunud firmad. Õigesti kalkuleerides tuleb selliste firmade teenuste kasutamine odavam, mugavam ja turvalisem. Transpordiprobleemide kaasaegsel lahendamisel on valida mitmete alternatiivide vahel (kapitali- ehk finantsliising, kasutusrent ja täisteenindusliising), millest iga firma peab valima sobivaima.

Liising on suhteliselt uus termin meie igapäevaelus, kuid arenenud ilmas väga levinud. Ka tänapäeva Eestis müüakse või renditakse enamik autosid liisingfirmade vahendusel.