Käimas on võitlus Norilski niklitehase pärast

Koola poolsaarel asuv Norilsk Nikel annab viiendiku maailma nikli- ja koobaltitoodangust ning oma 130 000 töötajaga on see üks suuremaid Venemaa ettevõtteid. Tehas on tohutu loodusesaastaja ja vajab täielikult ümberehitamist, mis peaks maksma minema 2,9 mld Eesti krooni. Tehase moderniseerimise üle peavad läbirääkimisi Norra firmad Kværner Engenering ja Elkem Technology, mis koos Rootsi firmaga Boliden juba ajakohastavad Pet?enga niklitehast. Seni läbirääkimised eriti ei edene, kuna Norilsk Nikeli aktsionärid ja juhtkond vaidlevad, kumb neist tehast juhib.

Oneksimbank andis mõni aeg tagasi Venemaa valitsusele 170 mln dollarit laenu ja sai selle vastu enda kätte 51% riigile kuulunud Norilsk Nikeli aktsiatest. Pank ei soovi olla passiivne omanik ning sekkub ettevõtte tegevusse -- taotleb juhatuse väljavahetamist ja hoopis teist strateegiat. Tehast juhtivad endisaegsed liidrid ei taha sellega leppida, otsides duumas kaitset kommunistidelt.

Anatoli T?ubais, kes varem juhtis erastamist ja kelle president Boriss Jeltsin kommunistide survel hiljuti ametist tagandas, rakendas erastamisel põhimõtet, mille kohaselt said pangad, kes valitsusele laenu tegid, selle vastu suuremate ettevõtete aktsiaid. Aktsiad on pankadele laenu tagatiseks ning edaspidi võivad nad teenida nende müügiga ilmselt suuri summasid.

Nüüd on duumas kommunistide algatusel loodud komisjon, mille ülesanne on uurida, kas Norilsk Nikeli erastamine on ikka olnud korrektne. Ettevõttel on praegu suuri likviidsusprobleeme ning see on oma töötajatele võlgu kolme kuu palga.

Oneksimbank ehk ekspordi ja impordi ühispank on lühikese ajaga kujunenud Venemaa üheks mõjuvõimsamaks pangaks, kelle käes on päris mitme suurettevõtte riigile kuulunud aktsiapakid. Pank on andnud valitsusele laenu ligi neli miljardit Eesti krooni ja saanud selle vastu peale Norilski Nikeli veel naftafirma Sidanko, Novolipetski metallurgiakombinaadi ja firma North-West Steamship Line aktsiaid.

The Moscow Timesi andmetel on panga edu seotud peadirektor Aleksandr Potaniniga, kes endise komsomolijuhi ja väliskaubandusministeeriumi töötajana asutas Oneksimbanki 1992. aastal. Kolme aastaga on sellest kujunenud Venemaa üks suuremaid ja rentaablimaid panku. See on avanud ?veitsis filiaali, mis on seal esimene eranditult Vene kapitaliga loodud pank.

Oneksimbankist on kujunenud valitsuse soosik, kes korraldab ka valitsusobligatsioonide müüki. See on tekitanud teistes pankades suurt pahameelt.

Vaatlejate arvates näitab Oneksimbanki katse võtta Norilski niklitehase juhtimine oma kätte arengut õiges suunas.

«See on esimene juhtum Venemaal, kui ettevõtte juhatus ja aktsionärid vaidlevad selle üle, kumb hakkab kontrollima ettevõtet,» ütles Merrill Lynchi analüütik Dan Lubash. DN