Üks tehing võib kõigutada aktsiaturgu
Ilma suurema tähelepanuta kadus arvutifailide kokkusurutud püsimälusse päev, mida võiks hea tahtmise korral nimetada Eesti börsi mustaks neljapäevaks. Hansapanga aktsia keskmine depoohind langes pea 10 krooni! Õigem oleks öelda «pahatahtlikkuse korral», sest ei usu ju keegi, et Hansapanga aktsia võiks heast peast 10 krooni odavneda, ehkki depootehingute keskmine hind nii näitab. Ja järgmisel päeval jätkata häirimatult sealt, kuhu järg jäi kaks päeva tagasi!
Tegelikult on neid nn musti päevi varemgi olnud, põhjustatud Hansapanga, Hoiupanga, Saku õlletehase ja Tallinna kaubamaja aktsiate nn repo-tehingutest. (Repo-tehingu puhul on aktsiad laenu tagatiseks. Et laenuperioodil võib aktsia kurss langeda, hinnatakse aktsia hind kohe alla, kuid sama, alandatud hinnaga saab laenuvõtja need hiljem tagasi osta.) Nii ilmuvadki börsistatistika kriipsujukudesse kentsakad sügavad sälgud. Asjad, mis vapustaksid maailma aktsiaturge, läbivad Eestis nn terve mõistuse kontrolli ega tekita erilist elevust.
Eesti aktsiakaubandus on veel staadiumis, kus teatakse peast kõiki aktsiaid ja turutegijaid. See aitab järge pidada ja korda hoida.
Ent kui börsil oleks ca 2100 aktsiat, nagu on New Yorgi börsil, või 4900 aktsiat nagu elektroonilisel Nasdaqi börsil USAs? Terve mõistusega ei tee enam midagi, praktiliselt ainus võimalus ülevaadet saada on jälgida teatud keskmisi või indekseid. Ülevaatlikkuse ja võrreldavuse pärast ongi keskmised ja indeksid ellu kutsutud. Aga see on juba statistika oma hiilguse ja viletsusega!
Ent võtame Helsingi börsi -- New Yorgi ja Tallinna vahevariandi -- 65 aktsiaga ja käibe poolest Euroopa kaheteistkümnenda. Helsingi börsi mõõtev HEX-indeks elab läbi sügavaid mõõnu ja teeb järske tõuse ja kõik see on põhjustatud üksnes Nokia aktsiast. Ka on Nokia aktsia osa kõikidest tehingutest tavaliselt pool või üle selle. Tihti võib Nokia aktsia ja Helsingi börsi vahele asetada võrdusmärgi.
Siit jõuamegi tõdemuseni, et statistika töötab tunduvalt paremini, kui on palju võrdväärseid objekte. Kui on üks või mõned suured ja palju pisikesi, võib tekkida grimasse, mida suudab seletada vaid terve mõistus. Eesti aktsiaturu indikaatorid -- Äripäeva ja väärtpaberite depoo indeksid -- vajavad lisaselgitusi, sest muidu jääb kaheksaprotsendiline langus võõrale mõistetamatuks.
Oleks ideaalne, kui statisti-ka läheks alati kokku terve mõistusega. Näiteks kui dollari kursi noteeringud on 11,82; 11,81; 11,83, siis noteering 13,82 lihtsalt hüljatakse kui ilmne eksitus ja tast ei jää jälgegi. Teisest küljest pole Hansapanga aktsia repo-tehing mingi eksitus, vaid tegelik tehing, ainult et hind erineb liialt väljakujunenud hinnast.
Milliseid meetmeid tuleks kasutada, et sõeluda välja see, mis ei ole kooskõlas terve mõistusega? Ilmselt peaks tähelepanu pöörama pikema perioodi -- nädal või kaks -- keskmisele hinnale, tehingute mahtudele, kuna suurem tehing teeb ka hinna esinduslikumaks, siluva eeskirja formaalsusele jne. Äripäev kavatseb igatahes astuda samme, et aktsiaindeks ei külvaks investeerijate seas paanikat. Sest eesmärk on selge: mitte raputada Eesti veel habrast väärtpaberiturgu.