- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üks tehing võib kõigutada aktsiaturgu
Ilma suurema tähelepanuta kadus arvutifailide kokkusurutud püsimälusse päev, mida võiks hea tahtmise korral nimetada Eesti börsi mustaks neljapäevaks. Hansapanga aktsia keskmine depoohind langes pea 10 krooni! Õigem oleks öelda «pahatahtlikkuse korral», sest ei usu ju keegi, et Hansapanga aktsia võiks heast peast 10 krooni odavneda, ehkki depootehingute keskmine hind nii näitab. Ja järgmisel päeval jätkata häirimatult sealt, kuhu järg jäi kaks päeva tagasi!
Tegelikult on neid nn musti päevi varemgi olnud, põhjustatud Hansapanga, Hoiupanga, Saku õlletehase ja Tallinna kaubamaja aktsiate nn repo-tehingutest. (Repo-tehingu puhul on aktsiad laenu tagatiseks. Et laenuperioodil võib aktsia kurss langeda, hinnatakse aktsia hind kohe alla, kuid sama, alandatud hinnaga saab laenuvõtja need hiljem tagasi osta.) Nii ilmuvadki börsistatistika kriipsujukudesse kentsakad sügavad sälgud. Asjad, mis vapustaksid maailma aktsiaturge, läbivad Eestis nn terve mõistuse kontrolli ega tekita erilist elevust.
Eesti aktsiakaubandus on veel staadiumis, kus teatakse peast kõiki aktsiaid ja turutegijaid. See aitab järge pidada ja korda hoida.
Ent kui börsil oleks ca 2100 aktsiat, nagu on New Yorgi börsil, või 4900 aktsiat nagu elektroonilisel Nasdaqi börsil USAs? Terve mõistusega ei tee enam midagi, praktiliselt ainus võimalus ülevaadet saada on jälgida teatud keskmisi või indekseid. Ülevaatlikkuse ja võrreldavuse pärast ongi keskmised ja indeksid ellu kutsutud. Aga see on juba statistika oma hiilguse ja viletsusega!
Ent võtame Helsingi börsi -- New Yorgi ja Tallinna vahevariandi -- 65 aktsiaga ja käibe poolest Euroopa kaheteistkümnenda. Helsingi börsi mõõtev HEX-indeks elab läbi sügavaid mõõnu ja teeb järske tõuse ja kõik see on põhjustatud üksnes Nokia aktsiast. Ka on Nokia aktsia osa kõikidest tehingutest tavaliselt pool või üle selle. Tihti võib Nokia aktsia ja Helsingi börsi vahele asetada võrdusmärgi.
Siit jõuamegi tõdemuseni, et statistika töötab tunduvalt paremini, kui on palju võrdväärseid objekte. Kui on üks või mõned suured ja palju pisikesi, võib tekkida grimasse, mida suudab seletada vaid terve mõistus. Eesti aktsiaturu indikaatorid -- Äripäeva ja väärtpaberite depoo indeksid -- vajavad lisaselgitusi, sest muidu jääb kaheksaprotsendiline langus võõrale mõistetamatuks.
Oleks ideaalne, kui statisti-ka läheks alati kokku terve mõistusega. Näiteks kui dollari kursi noteeringud on 11,82; 11,81; 11,83, siis noteering 13,82 lihtsalt hüljatakse kui ilmne eksitus ja tast ei jää jälgegi. Teisest küljest pole Hansapanga aktsia repo-tehing mingi eksitus, vaid tegelik tehing, ainult et hind erineb liialt väljakujunenud hinnast.
Milliseid meetmeid tuleks kasutada, et sõeluda välja see, mis ei ole kooskõlas terve mõistusega? Ilmselt peaks tähelepanu pöörama pikema perioodi -- nädal või kaks -- keskmisele hinnale, tehingute mahtudele, kuna suurem tehing teeb ka hinna esinduslikumaks, siluva eeskirja formaalsusele jne. Äripäev kavatseb igatahes astuda samme, et aktsiaindeks ei külvaks investeerijate seas paanikat. Sest eesmärk on selge: mitte raputada Eesti veel habrast väärtpaberiturgu.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele