11. märts 1996
Jaga lugu:

Kas riik peab ohjama elektroonilise info turgu ?

Poliitikat tuleb teha ikka-gi riiklikul tasemel. Oluline on riiklike infosüsteemide arendamine. Teine prioriteet peab olema haridus. Ilma konkreetse sihtprogrammita hariduses on raske informaatika valdkonnas edasi minna.

Mujal maailmas tuleb teadvustada, et informaatika on üks Eesti olulisim prioriteet. Ka riigiasutustele tuleb teadvustada eesmärgid ja teed nendeni jõudmiseks.

Samas peab riik hoolitsema selle eest, et infoturul ei saaks mõni firma endale monopoli. Jutud sellest, et vabastades kellegi maksudest saame tehnika odavamalt kätte, on absurdne.

On vana hea tõde, et riik on loodud võimaldamaks inimestel tegelda sellise valdkonnaga, millega nad tahavad. Riigi roll peab olema eelkõige lubav. Usun kindlasti, et arvutiseerimise tulemusel me võidame. Kuid ma ei kujuta päris täpselt ette, kuidas see asi peaks toimima.

Mis puutub riigi poolt arvutitootjatele tehtavatesse soodustustesse, siis Eestile kõige lähem näide on Poola. Seal naudivad kohalikud tootjad umbes 40protsendilisi kaitsetolle. Kuid ma ei tea, kas see just kõige parem lahendus on. Meil peaks ikkagi ilma kaitsetollideta läbi ajama.

Infopoliitikat saab teha ainult erastruktuuride ja riigi ühisel jõul. Vaja on nii rahalist kui seadusandlikku tuge. Informaatika-ala firmadele tuleb võimaldada eelisareng. Meil on väga hea ajupotentsiaal, mis tuleb ära kasutada.

Minu teada on arvutiside võimalik juba igas maakonnas. Kuid ma leian, et igaüks liitugu arvutivõrguga või ostku arvutustehnikat ikka vastavalt oma vajadusele. Liiatigi vananeb arvutustehnika kiiresti.

Huvitav on minu arvates Avatud Eesti fondi poolt esitatud plaan asutada avalikke Interneti kasutamise punkte.

Kuna kõigil avaliku elu aladel peab infotehnoloogiat kasutama, siis siit tulevad ka riigile ülesanded. Erafirmad pakuvad teenuseid, millised on neile kasulikumad, millel on turgu. Riigi ülesandeks on aga luua teenuste tarbimiseks infrastruktuur.

Elektroonilisest sidest rääkides on mureks Eesti Telefoni monopoolne seisund. Riik pole siin omanikuna näidanud üles kuigi otsustavat tahet.

Juba praegu on erinevatel võrguteenuseid pakkuvatel firmadel väga raske pinnale jääda, kuna nende võrkude rentimine läheb liiga kalliks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum