Vastavalt olümpiahartale on EOK kohustus viia delegatsioon olümpiamängudele, kuid ilma ettevalmistustoetuseta poleks sinna kedagi saata, põhjendab Gunnar Paal.
Atlanta olümpiaprojekti saab vaadelda tervikuna ajavahemikus juuni 1994 kuni august 1996, ütleb olümpiafondi direktor Siim Sukles. Projekt loetakse lõppenuks, kui ka olümpiajärgsed preemiad eduka esinemise eest on sportlasteni jõudnud, tõmbab ta ringi ümber olümpiaga seotud rahade.
Eelmisel aastal EOK-lt kõige enam toetust saanud Eesti esivehkleja Kaido Kaaberma on nördinud sportlastele määratud toetuste avalikustamisest ajakirjanduses. «Võistlusreis Austraaliasse maksis üle 30 000 krooni, mõõgatera maksab 1500 krooni, neid läheb aastas vähemalt kümme,» loetleb ta kulutusi.
Vaimu on välja kutsunud sportlased ise, väites, et ei tea kuhu raha läheb, pareerib Gunnar Paal. «Olen sportlastega ühel meelel, et neid andmeid poleks vaja avaldada,» lisab ta samas.
Siim Suklese sõnul on arvestatud ühe olümpiadelegatsiooni liikme kulutusteks Atlantas 60 000 krooni. Summa sisaldab lennukipiletit, elamist olümpiakülas, riietust ja deposiiti rahvusvahelisele olümpiakomiteele olümpiakülas elamise tarvis, mis hiljem tagasi saadakse.
Kulude hulka on arvestatud ka erikulud, näiteks purjetajate jahtide transport, selgitab Gunnar Paal.
Eesti esinduse kontrollarvuks on kinnitatud 70 inimest. Sellise delegatsiooni lähetamine läheb maksma 4,2 miljonit krooni. Delegatsiooni suurus sõltub olümpianormi täitnud sportlaste arvust, ametnikke ja treenereid võib olla kuni 55% võistlejate arvust, loob Paal pildi korraldajate seatud piirangutest. «Kui olümpianormi täidab 40 sportlast, võib Eesti delegatsioonis olla 21 ametiisikut,» selgitab ta.
EOK andmetel on praeguse seisuga olümpianormi täitnud 27 sportlast.
Eesti olümpiadelegatsiooni tegelik suurus selgub 5. juulil, mil on lõplik nimelise ülesandmise tähtaeg.
Mingid piirid saab koondis siiski 15. mail, kui tuleb teha esialgne ülesandmine, lisab Paal.
Olümpiakoondise spordirõivastega varustamiseks on Eesti olümpiakomitee sõlminud sponsorlepingu firma Nike Baltimaade esindusega Nike Baltic Group.
Hetkel kuum
Töötajad pakkusid hoopis teenust
Spordivarustus valmistatakse eritellimusel ja kataloog näidistega saabub firma peakorterist Oregonist lähiajal, teatab Nike Balti grupi esindaja Raine Rinaldo. Tema sõnul on tellimuse mahust veel vara rääkida.
«Meie soov on, et vorm oleks rahvusvärvides,» tõdeb Siim Sukles. Olümpiakomiteepoolne värvilahenduse heakskiit on vajalik, meenutab Gunnar Paal eelmisi talimänge kui lepinguta saadud Adidase varustus oli masstoodang. «Venemaa sportlased võistlesid Lillehammeris aga sini-must-valges vormis,» jätkab ta.
Raine Rinaldo leiab, et väikeriikidel pole suurt valikuvõimalust. «Meiega ühes väikeste kastis on ka Taani ja Maroko,» avab ta telgitaguseid. «Teine asi on suured või tuntud spordiriigid USA, Soome ja Keenia, kelle mänguruum on avar,» naeratab Rinaldo. Paal ja Sukles ei näe võimalust, et EOK-l Nike'i pakutava suhtes pretensioone olla võiks.
Huvi Eesti olümpiakoondise riietamiseks ilmutas ka New Balance, kuid Nike andis sportlastele suurema preemiaraha ja neil oli juba leping kergejõustiklastega, põhjendab Paal eelistust. Nike lubas eestlasest olümpiavõitjale 15 000 dollarit ehk 176 000 krooni.
Kuue parem hulka jõudnud sportlasi premeerib ka valitsus. Olümpiavõitja saab riigilt 200 000 krooni, kuuenda koha omanik vastavalt 50 000 krooni.
Esindusvormiga varustab olümpiakoondise AS Baltika, kelle kollektsioone Everman ja Christine Collection atleedid avamisel kannavad.
Ühe inimese riietuskomplekti maksumus ei ületa 3000 krooni, kogu tänavarõivastuse tellimuse peale on arvestatud 250 000 krooni, kinnitab Siim Sukles.