EK soovib tagada riiklikku varu

EK juhatuse liikme, RASi Eesti Kütus peadirektori Toomas Saksa sõnul pole juhatuses riigireservi loomist EK baasil arutatud. «Kui Henn Pärn teeb ettepanekuid, et EK võiks iseseisvalt luua kütuse riigireservi, siis on ta oma volitusi ületanud,» teatas Saks. «EK peaks oma viimasedki sendid panema uute tanklate ehitusse, et konkureerida välismaiste tanklakettidega.»

ASi AA-Trading juhatuse liige Juhan Kolk peab rumalaks ideed, et kütuse riigireservi hoiaks tanklakett, mitte suured hulgimüügifirmad. Kolgi arvates lõhnab Henn Pärna ettepanek selle järele, et EK jääks igaveseks riigifirmaks ja tema selle direktoriks.

Euroopa Liitu astujaile on kehtestatud nõue, et riigil peab olema vähemalt kolmeks kuuks energeetilise ressursi puutumatu tagavara.

Henn Pärna sõnul kulub Eestis normaaltarbimise korral aastas 320 000 tonni bensiini, 950 000 tonni masuuti ja 400 000 tonni diislikütet. EK ekspertide hinnanguil on Eesti territooriumil korraga koos transiitveostega maksimaalselt ühe kuu tarbimisnorm vedelkütuseid.

«Võib-olla võetakse Eesti Euroopa Liitu vastu ka ilma kütuse julgeolekuvaruta,» oletas riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. «Võimalik on ka naaberriikide vastastikune energeetikatagamiskokkulepe,» lisas ta.

Majandusministeeriumis tegeldakse praegu riigireservi loomise kontseptsiooni väljatöötamisega. Järgmisel nädalal esitab riigihangete amet riikliku julgeolekuvaru nomenklatuuri ja arengukavad valitsusele läbiarutamiseks ja kinnitamiseks.

Märtsis peaks selgeks saama julgeolekuvaru fondi tänavune eelarve. Riigieelarvest on julgeolekuvaru fondi eraldatud 30 miljonit krooni, millest kaks kolmandikku kulub sihtotstarbeliselt teravilja ostuks. 1992. aastal müüs Eesti Kütus 5000 tonni julgeolekuvaruks hoitud kütust maha ja pole seda varu tänaseni taastanud.