Läänemaa lõngavabrikud majandusraskuste küüsis

Norvikingi tehnikadirektori Olev Peitre sõnul valmistab peamist muret käibevahendite nappus. Pool aastat tagasi käivitunud Norvikingi tehas on jäänud käibevahendite nappuse tõttu võlgu elektri jt teenuste eest 86 000 krooni. Samas on Norvikingile ostjad tekitanud debitoorse võlgnevuse 180 000 krooni.

Lõngavabriku norralasest omanik Finn Radmann otsib Peitre sõnul juba mitmendat kuud Skandinaavia ja Eesti pankadest laenuvõimalusi, et ehitada tehase juurde 5--6 miljonit krooni maksev lõngavärvimistsehh. Seni pole Radmann laenu saanud.

Norviking müüb kogu lõnga Eestis, ehkki äriplaan nägi ette 80 protsendi ulatuses toodangut eksportida.

Ungru Lõng ostab villa Eestist, Norviking Uus-Meremaalt, kuna sealse merino-villa pehmus sobib lääne tarbijatele rohkem. Mõlemad vabrikud toodavad täisvillast lõnga.

Peitre sõnul tuleb tulevikus ilmselt ümber orienteeruda poolsünteetilise lõnga tootmisele, mis on maailmas rohkem nõutud.

AS Ungru Lõng lõpetas eelmise aasta 10 000kroonise kahjumiga. Firma üks omanikke, müügijuht Kalle Tõnisma rääkis, et kui praegune kuutoodang on 1--1,5 tonni lõnga, siis jätkuks tootmisvõimsusi 2--2,5 tonniks.

Tõnisma sõnul on Eestis paari aasta jooksul suletud mitu villavabrikut ja ka lammaste pidamine on võrreldes nelja aasta taguse ajaga ligi kolm korda vähenenud. Praegu tegutseb Eestis lisaks Ungru Lõngale ja Norvikingile ka Jõgeva villavabrik Agros ja rahvaettevõte Aade Raasikul.