20. märts 1996
Jaga lugu:

Rootsi riskib jääda valuutaliidu ukse taha

Läinud aasta lõpul kõneldi Rootsi plaanist liituda valuutavahetuskursi mehhanismiga saabuval kevadel. Nüüdseks on arutelud vaibunud ning Stockholmis asuva HSBC Midlandi analüütiku Peter Lindqvisti sõnul on liitumine ebatõenäoline, ehkki mitte välistatud.

Otsus liitumisega viivitada või üldse mitte liituda võib sattuda vastuollu ühe valuutaliiduga ühinemise kriteeriumiga. Oleneb tõlgendamisest, kuid Maastrichti lepingus valuuta stabiilsusele kehtestatud tingimused näevad ette, et riigi valuuta peab enne EMUga liitumist olema vähemalt kaks aastat ERMi liige.

Kui nii, siis tuleks Rootsil ning teistel vabalt liikuva vahetuskursiga riikidel kiiresti tegutseda, kuna Euroopa Liidu juhid peavad 1998. a hakul otsustama, millised riigid on küpsed EMUga ühinema.

Valuuta stabiilsuse kriteerium võimaldab erinevaid tõlgendusi. Rootsi ja Suurbritannia näiteks väidavad, et valuutaliiduga ühinemiseks ei ole ERMiga liitumine vajalik, piisab valuuta stabiilsena püsimisest.

Teisalt on Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer öelnud, et valuutaliidu liikmeks võivad saada üksnes kaks aastat ERMi liikmed olnud riigid.

Vähesed usuvad aga, et Soome, Suurbritannia ja Rootsi jäetaks valuutaliidu ukse taha, kui riigivõla, eelarvedefitsiidi, inflatsiooni ja intressimäärade kriteeriumid on täidetud.

Soome puhul, mis seisab Rootsiga sarnase dilemma ees, on marga liitmine ERMiga enam tõenäoline, kuna Soome soovib olla riikide hulgas, kes esimesena valuutaliidu liikmeks saavad.

Swedebanki ökonomist Åke Gustafsson on aga arvamusel, et Põhjamaad liituvad ühel ajal ning seda võib-olla juba käesoleva aasta teisel poolel. Ka Rootsi keskpank on öelnud, et ERMiga liitumine on soovitav.

Samas ei näe majandusteadlased ERMiga liitumisest olulist majanduslikku kasu, eriti majanduskasvu aeglustumise aegadel, mil valuutakursi fikseerimine on riskantne. REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum