24. märts 1996
Jaga lugu:

Tiitli ees «ase»

«Ma olen üsna hämmingus, kui kiiresti aktsiate kursid tõusevad ja pole veendunud, kas kursid oma õigest tasemest juba üle ei ole läinud. Ma ei tahaks näha, et ühel päeval Eesti ettevõtete ja pan-kade aktsiad väga järs-ku kukuvad.»

Tiitli ees «ase» Eesti Panga asepresident Heldur Meerits ei kinnita ega lükka ümber oletust, et on miljonär. Jaatav vastus võib mõnes inimeses tekitada ebatervet huvi tema vastu, teisalt eitav vastus näitaks, et ta pole olnud nii edukas kui talle meeldiks: «Seetõttu on kõige targem jätta vastamata.»

Ise ta aktsiaturul ei mängi, kuigi Hansapanga ja Hoiupanga aktsiate omamist nimetab ta üsna loogiliseks oletuseks. Volituse oma varade haldamiseks on ta üle andnud audiitor Toomas Villemsile: «Ma olen ikkagi riigiametnik ning huvide konflikt oleks kerge kerkima.» Eesti aktsiaturgu jälgides tõmbab ta paralleele Ida-Euroopa veidi enam arenenud aktsiaturgudega, kus aktsiate kiirele tõusule on järgnenud järsk langus. Kuigi Eesti Pangal puudub võimalus mõjutada aktsiaturgu, on üks kanal siiski olemas. Hoiupanga aktsionärina võiks Eesti Pank müüki panna oma aktsiad, suurendades aktsiate pakkumist. «Seeläbi võib-olla nõudmine ja pakkumine tasakaalustuks,» arutleb Meerits riigiametnikuna.

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti asepresidendi koha pakkumist vastu võttes võrdles ta oma olukorda sõjaväkke aega teenima minekuga. «Mu otsus oli endalegi ootamatu, aga kui Eesti Panga president arvab, et minust on siin kasu, siis ma usun teda ja aktsepteerin kutset, kuigi ma ei tahaks liiga kauaks ka siia jääda,» tunnistab Meerits.

Enne kui ta vastab küsimusele, kas ta on pintsaklipslane, palub ta sõna tähendust täpsustada. On ta noor ja edukas, kes seljanka asemel sööb restoranis püreesuppi ning õlu asemel joob mineraalvett? «Igal juhul on pintsak ja lips minu tööriided, restoraniküsimuses ei olegi seda vahet taibanud nii teha. Ilmselt ma väga vana veel ei ole ja küllap olen ka edukas, nii et põhitunnuste järgi vist sobin pintsaklipslaseks,» jõuab ta järeldusele. Ta ei või vabalt kommenteerida pangandust ja poliitikuid, ent muus osas tunneb ta end «ajateenistuses» olles suhteliselt vabalt. Tume ülikond ja valge särk ei sega tal külastamast Von Krahli, mõnusalt tundis ta end ka Undergroundis, kuid Dekoltees läks olemine juba naljakaks.

Vaba aega tal küll napib, ent võimaluse korral vaatab Meerits telerist rumalaid kriminulle ja loeb detektiive. Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast ei nõustu Meeritsa tagasihoidlikkusega ning kinnitab, et viimane on aktiivne erialakirjanduse lugeja. «Ilmselt ei ole vaja reklaamida oma professionaalset allakäiku, kuigi see on päris huvitav teema arutluseks,» kostab omalt poolt Meerits. Ta peab professionaaliks seda, kes teab kuidas tsehhis toimivad masinad, kuid praeguses ametis kasvavat tema teadmised vaid masinate ümber sebivate inimeste käitumise osas. Teisisõnu toimub liikumine erialaspetsialistist juhi rolli suunas. «Sellega ei vabanda välja erialast allakäiku,» teatab enesekriitik, «mulle meeldiks kindlasti olla rohkem masinate tundja.»

Praegu tegeleb ta pankadevahelise arveldusega. Edasiarendamist vajab arvelduste turvalisus ning probleemiks on ühiste standardite puudumine pankadevahelises arvelduses.

Tööst kõneldes Meerits elavneb, kuigi samas tunnistab ka, et panganduses oldud aja jooksul on ta hakanud kõvasti rohkem suitsetama. Näib, et ta soovib pangandusest pisut puhata, teha näiteks ümbermaailmareisi. Võib-olla hakkab ta tulevikus tegelema hoopis ajaloo, Idamaade või teadusega. «Arvan, et terve maailm on mu ees lahti ja see on väga meeldiv mõte,» on Meerits optimistlik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum