25 märts 1996

Tartu ülikool erastamisele

Mida aeg edasi, seda selgemaks muutub fakt, et Eesti riik ei tule toime rahvusülikooli käigus hoidmisega. Ei tasu pikalt keerutada. Universitas Emajõe Ateenas on vaene. Õppejõud saavad naeruväärseid palku ning otsivad seetõttu tööd teadusetegemise kõrval kas mõnest jõukamast eraõppeasutusest või piiri tagant. Kannatavad ka teadusuuringud.

Ammu pole Tartu ülikool ei pakutavate õppeainete nomenklatuuri ega kvaliteedi poolest Eestis monopoolne õppeasutus. Häid õppimisvõimalusi leiab igal alal nii Eesti arvukates erakõrgkoolides kui ka välismaal. Kui areng samas suunas edasi läheb, võib Tartu ülikool hakata meenutama sotsiaalabiasutust, kus vaesematele riigikodanikele tagatakse mingisugune kõrghariduse miinimum. Hirmus perspektiiv võrreldes universitase kunagiste kuldaegadega.

Tartu ülikool on püüdnud oma hädades seni ikka riigilt abi leida. Kuid ei spetsiaalne Tartu ülikooli seadus ega riigieelarve kesised kroonid ole muresid ülikoolis vähendanud. Veelgi enam, rektor Peeter Tulviste kardab, et riik võib ülikooli professorite kritiseerivate ajaleheartiklite peale solvudes rahakraanid üldse kinni keerata.

Kuna riik ei suuda Tartu ülikooliga toime tulla, siis tuleb universitas anda erakätesse. Võib-olla ei vasta selline lahendus rahvusülikooli ideaalile, kuid midagi pole parata. Alternatiiv oleks Tartu ülikooli piinarikas väljasuremine. Erastamise võimalusi on mitmeid. Kas tervikvarana või jupikaupa, kas EVPde eest eestimaisele ettevõtjale või kõva raha eest välismaalastele. Eraülikoolid on tõestanud, et hariduse andmine võib hea korralduse juures olla kasulik äri. Ei tasu karta, et eraalgatusel kehvemaid teadmisi antakse kui maksumaksjate raha eest.

Hetkel kuum