26. märts 1996
Jaga lugu:

Eesti kaugkalapüügil tulevik tume

Laevade vähenemine tingis ka kaugpüügi kalasaakide languse 1991. a 229 414 tonnilt 1995. a 73 805 tonnini. Peamiselt püütakse putassuud, mereahvenat, stauriidi ja krevetti.

Kalaameti info- ja arendusosakonna juhataja Robert Aps arvas, et koos kaugpüügilaevastikuga ei sure Eesti kaugkalapüük siiski välja. «Vähemalt kreveti püüdmine on täna küllaltki tulus. Kui meil saatuse tahtel on saadud pärandiks selline laevastik, mis osaliselt on elujõuline, siis ei ole mõistlik sellest kergekäeliselt loobuda. See laevastik ja need püügivõimalused, mis meil praegu on, tuleb täielikult ära kasutada,» märkis Aps.

Kalaameti varudeosakonna juhataja Tarvo Roose sõnul näitab firmade soov kaugpüügiga tegelda selle tegevuse tulukust. »Ma ei arva, et laevade praegune eluiga oleks seotud kogu Eesti kaugpüügi elueaga,» lisas Roose. «Kindlasti leitakse võimalusi ka uute laevade soetamiseks või vanade remondiks, et saaks kala edasi püüda.»

Eesti kalapüügifirmade juhid on kaugpüügi tuleviku suhtes erinevatel seisukohtadel. 60 miljoni kroonise käibega AS Dagomar, kes tegeleb kalapüügiga nii Balti meres kui ka Kanada ranniku lähedal, peab tulusaks eelkõige kaugpüüki. «Kuigi meil on Balti meres kümme püügilaeva ja Kanada rannikul vaid kaks, saame siiski kaks kolmandikku tulust kaugpüügist,» rääkis ASi Dagomar direktor Valdek Tossman. «Praegu on krevetipüük tulus ning saak on hea.» Eestil on selles piirkonnas õigus omada nelja kalapüügilaeva, mis ei tohi kala püüda üle lubatud kvoodi. »Kui üks laev rivist välja langeb, siis praegust tulusust arvestades paneksime uue laeva kohe asemele,» lisas Tossman.

AS Permare, kelle kaks laeva samuti Kanada ranniku lähedal eelkõige krevetipüügiga tegelevad, on kaugpüügi tuleviku suhtes pessimistlikumal seisukohal. »Raskelt läheb,» sõnas ASi Permare direktor Väino Pruul. «Laevad on meil vanad ning remondikulud suured, sellest lähtuvalt läheb meie püütud kalade omahind kõrgemaks kui teistel. Uusi kalalaevu, mille hind ulatub kolme miljoni dollarini, ei suuda Eestis vist keegi praeguste kasumite juures osta. Igasugu tasud vahendajatele ning litsentside eest on suhteliselt suured, mistõttu on meie kaugpüügi tulevik tume,» kommenteeris Permare direktor.

Kaugpüügiga tegelevad firmad kardavad, et tulevikus võidakse Eesti kalapüügikvoote tunduvalt vähendada, mis võib tähendada ka eestlaste kaugpüügi lõppu. Tarvo Roose kalaametist usub siiski, et kui mingis piirkonnas Eesti kalapüügikvoodid kaovad, siis on võimalik kaugpüügiga tegelda ka teistes maailma ookeani osades.

Kalaameti andmetel tegeleb kaugkalapüügiga seitse Eesti firmat. Ookeanidest püütav kala Eestisse ei jõua, see müüakse kohapeal. Näiteks Loode-Atlandi püügivetes on Eestil ühine kvoot Läti, Leedu ja Venemaaga ning sel aastal võivad Eesti kalurid selles regioonis püüda ligi 1000 tonni turska, 20 000 tonni mereahvenat ja 5000 tonni kalmaari.

Jaga lugu:
Hetkel kuum