Agroenergeetiline arengukava Kagu-Eestile

Hiigelprojekt näeb põllumajandust energiatootmise alusena. Tänapäevatehnoloogia võimaldab Marek Strandbergi sõnul toota taimeõlist biodiislit, millega saab asendada naftast valmistatud diislikütust. Veel sel sügisel kavatseb Vambola Kolbakov Võru endise tellisetehase krundil tööle panna 16 miljonit krooni maksva õlitehase.

Kagu-Eesti oleks Strandbergi ja Kolbakovi arvates soodne koht ka etanoolivabriku rajamiseks. Tulevikuvisiooni mahub veel jõujaam, mis annaks Võru linnale ja maakonnale palju odavamat elektrienergiat kui Eesti Energia.

«Et nafta, kivisüsi, põlevkivi ja teised energeetilised toorained on lähiaastakümnetel lõppemas, tuleb otsida uusi, taastuvaid energiaallikaid,» märkis Strandberg. Tema sõnul tegeldakse arenenud riikides üha aktiivsemalt bioenergeetikaga ja Eesti võiks ses vallas olla üks pioneere.

Selle asemel, et sisse vedada vedelkütuseid, margariini, toiduõli ning valku, saab ja peab neid kohapeal tootma, leidis Strandberg. Õlikultuuride kasvatamine elustaks Eestis põllunduse ja annaks tööd paljudele maainimestele, varustaks tööstust toorainega, vähendaks Eesti impordimahtu ja suurendaks ekspordivõimalusi.

Vambola Kolbakov kinnitas, et Võru regiooni elektrienergiaga varustamiseks piisab vähem kui 300 miljonit krooni maksvast jõujaamast.

«Arvutuste kohaselt suureneb jõujaama kümnekroonise aktsia väärtus mõne aasta jooksul kuni 50 korda,» väitis Kolbakov. Tema sõnul ei pea ettevõte kuuluma paarile tuumikinvestorile, aktsionäre võiks olla kuni 50 000. «Eestis on umbes 34 fondi ja kui neile asi süsteemselt selgeks teha, pole investeeringute hankimine nii tulusa ettevõtmise rahastamiseks mingi probleem,» kinnitas ta.

Strandbergi ja Kolbakovi arvates võiks Kagu-Eesti piirkonna kõrgtehnoloogiat kasutades 10--20 aastaga investeerijaile atraktiivseks muuta ja põllumeestele tööd ning sissetulekut anda.