- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hüvitusfondi stabiilsus süveneb
Valitsuse poolt riigikogusse saadetud Hüvitusfondi uue seaduse eelnõu reguleerib mitmeid olulisi Hüvitusfondi tegevust puudutavaid punkte, mida seniajani kehtinud kaheleheküljeline seadus ja kaheksaleheküljeline põhikiri ei kajastanud. Suurt tähelepanu pöörab uus seadus Hüvitusfondi organite pädevusele ja vastutusele ning investeerimispiirangutele.
Hüvitusfondi uue seaduse ühe autori, rahandusministeeriumi omandireformiosakonna juhataja Veiko Tali sõnul oli uus seadus vajalik, et viia Hüvitusfond vastavusse uue seadusandliku keskkonnaga.
«Vahepeal on vastu võetud mitmeid seadusi, nagu nt äriseadustik, krediidiasutuste seadus, asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, millega tuli ka Hüvitusfond vastavusse viia,» selgitas Tali. «Hüvitusfond on kasvanud päris suureks finantsasutuseks ligikaudu 700miljonilise põhikapitaliga. Tegemist on suurte summadega, mille haldamine vajab stabiilsemat, selgemat, konkreetsemat ja detailsemat seadusandlikku reguleerimist.»
Uues seaduses on täpsemalt määratletud Hüvitusfondi juriidiline staatus. Kui varem oli selleks riigiomandis olev majandusorganisatsioon krediidiasutuste õigustes, siis uue seaduse järgi juba konkreetsem -- avalik-õiguslik juriidiline isik. Hüvitusfondi eesmärk on emiteerida EVPde eest obligatsioone ja korraldada investeerimistegevust nende obligatsiooniomanike parimates huvides.
«Hüvitusfond on suunatud just obligatsiooniomanike huvide täitmisele,» rõhutas Tali.
Uus seadus toob Hüvitusfondi juhtimisse lisaks nõukogule aktsiaseltside näitel juhatuse, mis sisuliselt asendab seni tegutsenud tegevdirektorit. Juhatuse esimees hakkab korraldama jooksvat tegevust Hüvitusfondis.
Väga rangelt sätestab uus seadus Hüvitusfondi nõukogu- ja juhatuse liikmete vastutust -- liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud fondi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt fondiga.
«See võimaldab tõsta Hüvitusfondi tegevuse uuele stabiilsele tasemele, et välistada võimalikke mitte kõige paremaid otsuseid,» arvas Veiko Tali.
Hüvitusfondi seaduses on investeerimisfondide põhimääruse eeskujul sätestatud investeerimispiirangud -- kuhu ja kui palju tohib investeerida. Hüvitusfondi raha võib uue seaduse järgi kasutada ettevõtjate krediteerimiseks, hoiusena krediidiasutusse paigutamiseks, aktsiate või osade omandamiseks, väärtpaberite tehingute tegemiseks, kinnisvaratehinguteks, obligatsioonide emiteerimiseks ning halduskuludeks.
Hüvitusfondil on seejuures keelatud krediteerida ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid kokku üle 15 protsendi põhikapitalist (ühe emitendi aktsiatesse üle viie protsendi, ühele isikule laenu üle viie protsendi), investeerida kinnisvarasse üle 20 protsendi põhikapitalist (ühte kinnisasja üle viie protsendi) omada investeerimisfondide emiteeritud väärtpabereid nende puhasväärtuses rohkem kui 25% põhikapitalist (ühe emitendi väärtpabereid üle 10%); ühe krediidiasutuse hoiustesse ja tema tehtud fondiinvesteeringud ei tohi olla suuremad 15% Hüvitusfondi põhikapitalist. «Piirangud on määratletud selgelt ja üheselt -- me arvame, et ka see aitab luua Hüvitusfondile selge stabiilse aluse tema tegevuseks ja tema finantsiliseks stabiilsuseks,» arvas Tali.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele