«Me ei näe ette, et käibemaks muutuks nominaalselt ja aktsiisimaksud muutuksid,» rääkis Opmann. «Muutusi ei ole ette nähtud ka juriidilise ja üksikisiku maksumäärade osas.»
Samas on võimalik, et bensiini aktsiisimäär tõuseb. «Peame võimalikuks aktsiisi vajaduse korral korrigeerida, kuid me ei ole praegu ette näinud aktsiisimäära muutumist,» selgitas rahandusminister.
Järgmisel aastal on kavas vähendada riigiaparaati ja suunata riiklikud investeeringud eeskätt infrastruktuuri ning pooleliolevate objektide lõpetamisse. Riigieelarve maht suureneb järgmisel aastal 11,7 protsenti käesoleva aasta 13,25 miljardilt kroonilt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgmiseks aastaks prognoosib rahandusministeerium tarbijahinnaindeksi 17protsendilist ja sisemajanduse kogutoodangu kolmeprotsendilist kasvu. «See tähendab, et riigi võimalused teha kulutusi kahanevad umbes neli protsenti ehk riik peab hakkama oma avalikke kulutusi piirama,» ütles Opmann. «Maksukoormusele tähendab see üheprotsendilist vähenemist.»
«Arvestades eelarve kaheteistprotsendilist kasvu, võib prognoosida ka sellele ligilähedast palgavahendite kasvu,» lausus Opmann. «Kui riigis keskmiselt võiks see kasv olla umbes 13 protsenti, siis ma usun, et riigiametites ta praegu ilmselt üle kümne protsendi tõusta ei saa. See tähendab ka struktuurilisi ümberkorraldusi ja mõneti kindlasti ka inimeste kokkuhoidu või koondamist.»
Rahandusministeerium tegi valitsusele ettepaneku töötada välja ühtne palgapoliitika riigi palgal olevate inimeste jaoks. «Me peaksime vähemalt sektorites või mitmetes sektorites, mis on omavahel seotud, seda küsimust koos lahendama,» ütles Opmann.
Kuna kohalike eelarvete maht võrreldes riigieelarvega üksikisiku tulumaksu suurenemise tõttu kasvab, siis kavatsetakse vähendada riigi toetust kohalikele eelarvetele. Ekspertide sõnul tähendab toetuste vähendamine eelkõige toimetuleku- ja eluasemetoetuse üleandmist kohalikele eelarvetele.
Riiklikeks investeeringuteks planeeritakse riigieelarvest eraldada järgmisel aastal kümme protsenti ehk 1,1 miljardit krooni. See moodustab sisemajanduse kogutoodangust ligi kaks protsenti.
«Eelkõige plaanime suunata vahendeid infrastruktuuri ning tahaks jätkata ka seda, mis juba käesoleval aastal sai alustatud, see on pooleliolevate objektide lõpetamine,» rääkis Opmann. «Julgen öelda, et läheme välja ettepanekutega mitte alustada riigieelarve vahendite arvel suurte objektide ehitamist.»