Uue karjääri eluiga oleks kümme aastat ja seal leiduvad põlevkivivarud ulatuvad 4 miljoni tonnini. Aastas kaevandab Eesti Põlevkivi 14 miljonit tonni põlevkivi.
Eesti Põlevkivi peadirektori asetäitja Vello Tohveri sõnul on firma juhtkond seisukohal, et kaevandused suletakse alles pärast nende ammendumist.
«Uue karjääri rajamise võimalust on arutatud sellepärast, et Tammiku kaevanduse idapoolse kihi serv tuleb maapinnale väga lähedale ja seal ei ole võimalik maa-aluste töödega põlevkivi kaevandada, kuna lagi kukub sisse,» räägib Tohver.
Ta lisab, et peale Tammiku kaevanduse võib mõne aasta pärast sulgemisele minna ka Kohtla kaevandus, kus on samuti põlevkivivarud otsakorral.
Eesti Põlevkivi haldusnõukogu esimees Tiit Männiksaar suhtub aga uue karjääri rajamise ideesse kahtlevalt. «See nõuab raha, mida Eesti Põlevkivil praegu ei ole,» ütleb Männiksaar.
Uue karjääri või kaevanduse rajamise asemel oleks Eesti Põlevkivil Männiksaare sõnade kohaselt mõttekam suurendada praeguste võimsust ning parandada nendes kasutatavat tehnoloogiat.
Vello Tohver ei jaga Männiksaare seisukohta. Tema sõnade kohaselt oleks Tammiku kaevanduse asemele loodav karjäär nii väike, et selle rajamise finantseerimisega saaks Eesti Põlevkivi kindlasti hakkama.
Tohveriga sama meelt on ka Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi professor Enno Reinsalu, kelle hinnangul oleks vajalik investeering suurusjärgus 100 miljonit krooni.
«Kogu see protseduur võtab aega vähemalt kolm aastat ja selleks ajaks on karjääri juba vaja,» lisab Reinsalu. Selleks ajaks peaks ka omandisuhted olema veidi teistsugused ja sellepärast ei saa praegu kindlalt öelda, et uue karjääri peab avama Eesti Põlevkivi.
Vello Tohveri sõnul on seni karjääride rajamisel olnud probleemiks kohalike omavalitsuste kartus, mis jääb maapinnast järgi pärast karjääri sulgemist. Tammiku kaevanduse juurde rajatava karjääri asemele võiks pärast sulgemist rajada Tohveri sõnade kohaselt aga näiteks suvilate rajooni.
Põlevkivi kaevandamiseks annab loa keskkonnaministeerium, kuid karjääri rajamiseks on luba vaja ka omavalitsuselt. Eesti Põlevkivi ei ole keskkonnaministeeriumile aga veel vastavat taotlust esitanud.
Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna peaspetsialist Evald Mustjõgi on seisukohal, et praegu on Eestis põlevkivikarjääre ja kaevandusi liiga palju. «Ma ei näe uue kaevanduse või karjääri rajamisel muud vajadust, kui seda, et Eesti Põlevkivile oleks konkurent,» lausub Mustjõgi.
Kundas tsemenditootmisega tegeleva ASi Kunda-Nordic Tsement juhatuse esimees Lembit Kaljuvee ütleb, et Kunda Nordic Tsement on kindlasti huvitatud põlevkivi kaevandamisest, kuna firma soovib kaasa rääkida põlevkivi hinna kujundamisel. Põlevkivi ja elektrienergia osakaal tsemendi hinnas on 40 protsenti.
Kaljuvee sõnul võib seoses ümberkorraldustega, mida riik kavatseb Eesti Põlevkivi struktuuris teha, juba käesoleva aasta lõpus hakata rääkima mõne karjääri või kaevanduse müümisest energeetikutele, õli- või tsemenditootjatele.
Kunda-Nordic Tsement soovis ka ise rajada Sonda valda karjääri, kuid kohaliku omavalitsuse vastuseisust tingituna ei ole selle idee rakendamisega praegu eriti kaugele jõutud.
«Sondasse karjääri rajamine praegu ei seisa,» väidab Kaljuvee. Ta lisab, et praegu tehakse uuringuid. «Ma arvan, et Sonda juurde võib tulla veel tagasi,» usub Kaljuvee kohaliku omavalitsuse seisukoha muutumist.
Kaljuvee sõnul on inimeste hirmud uute põlevkivikarjääride rajamise suhtes tingitud aastatetagusest ajast, kui kaevandamine oli röövellik ja põhjustas tõsiseid häireid keskkonnas.