Euroopa on hilinenud Aasia turule minekuga

Niisugusele seisukohale on jõudnud ühisuurimuses Euroopa komisjon ja ÜRO kaubandus- ja arenduskonverents (UNCTAD). Uurimus väidab, et Euroopa Liidu laienemine ja muutused Ida-Euroopas on hõivanud liigselt firmade tähelepanu.

Euroopa firmad on püüdnud Aasiasse eeskätt eksportida ega ole loonud laialdasi müügivõrke nagu konkurendid. Euroopas on jäänud kahe silma vahele, kuidas paljud Ida- ja Kagu-Aasia riigid on tunduvalt liberaliseerinud välisinvesteeringute eeskirja.

Peetakse vajalikuks luua Euroopa Liidu maadesse Euroopa-Aasia juhtimisalaseid keskusi, kus Aasia tudengite abiga toimuks kogemuste- ja kultuurivahetus. Lisaks soovitatakse Euroopa firmadel sõlmida rohkem tehnilisi ja strateegilisi liite Aasia firmadega. Arenev Aasia on praegu maailmas investeeringuterohkeim piirkond. Ajavahemikul 1988--1993 kahekordistusid sinna tehtud investeeringud. Euroopa Liidu osa koguinvesteeringutes moodustab ainult kümnendiku ja on kokku umbes 30 miljardit dollarit. Ameeriklaste investeeringud ulatuvad 33 miljardini ja jaapanlaste omad 49 miljardi dollarini.

Kui vaadata kogu maailma investeeringuid, siis on Euroopa Liit suurim välisinvesteeringute tegija. Paraku läks tema 1993. a investeeringutest Aasiasse ainult kolm protsenti. Need olid koondunud vaid üksikutesse valdkondadesse, nagu keemia- ja naftatööstus, teenindus ja finantseerimisteenused, mis kokku moodustasid ELi Aasia-investeeringutest tervelt 70 protsenti.

Viimasel ajal on ilmnenud tendents, et nii USA, ELi kui ka Jaapani osakaal Aasia koguinvesteeringutes väheneb, suureneb kiirelt arenevate Aasia riikide osakaal. KL