9. aprill 1996
Jaga lugu:

Valitsus tahab tõsta oma palka

Valitsus on esitanud riigikogule rahandusministeeriumis koostatud riigikogu ja presidendi nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduseelnõu.

Eelnõu kohaselt hakkavad peaministriga võrdsustatud õiguskantsler, riigikohtu esimees ja riigikontrolör edaspidi saama 16 560 krooni kuupalka senise 10 500 krooni asemel. Kaitseväe juhataja ja valitsuse liikmete ametipalk tõuseb 9200 kroonilt 14 720 kroonini kuus.

Riigikohtu liige ja ringkonnakohtu esimees hakkaksid eelnõu järgi saama kuus 13 800 krooni palka. Praegu on nende palk kohtuniku staatuse seaduse alusel keskmiselt 9190 krooni. Ringkonnakohtu liikme ning maa-, linna- ja halduskohtu esimehe palk suureneks 11 960 kroonini kuus. Praegu teenivad nad keskmiselt 8040 krooni kuus, v.a maa-,linna-ja halduskohtu esimehed, kui kohtuasutuses on üle 15 kohtuniku. Selliste kohtute esimehed teenivad praegu võrdväärselt ringkonnakohtu esimehega. Maa-, linna- ja halduskohtu kohtunikele makstaks 10 580 krooni suurust kuupalka senise 7035 krooni asemel.

Uus seaduseelnõu ei näe ette esinduskulude maksmist tippametnikele. Esinduskulud kaetaks eelnõu järgi vastava asutuse majandamiskuludest.

Valitsuse esitatud seaduseelnõu vähendab täitev- ja kohtuvõimu esindajate palga mahajäämust seadusandliku võimu esindajate palgast, on kirjas eelnõuga koos saadetud rahandusministri Mart Opmanni seletuskirjas riigikogule.

«Ühtki riiki ei kaunista situatsioon, kus minister saab oluliselt väiksemat palka kui riigikogu lihtliige,» ütles sotsiaalminister Toomas Vilosius, kes teeb täna parlamendis eelnõu kohta ettekande. Vilosiuse sõnul on Eestis palgahierarhia paigast ära.

Riigikogu liikmete palgad on sõltuvuses Eesti keskmisest palgast ja kui suureneb Eesti keskmine palk, suureneb ka riigikogu liikme palk, selgitas Vilosius. Ministrite palku on seni paika pandud valitsuse määruse põhjal riigieelarveliste asutuste palgaastmestiku järgi.

Teenistujate ametiühingute liitude organisatsiooni TALO juhatuse esimees Toomas Roosimaa nägi, et eelnõu põhjustab ühiskonna kihistu-mise. Kultuuri- ja haridustöötajate palk sellel aastal sama suures mahus ei tõuse. «Maksumaksjate raha jagajad püüavad iseennast kõigepealt töötasude osas paika panna,» kritiseeris Roosimaa. «Haritlaste poole pealt vaadates tekib eemaletõugatuse tunne,» lisas ta.

Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ei toeta tema juhitav opositsioonipartei valitsuse esitatud seaduseelnõu.

«Isamaaliit toetab seda põhimõtet, et nii valitsuse liikmete, riigikogu liikmete kui ka teiste riigiteenistujate palk peab olema ühes skaalas,» ütles Jürgenson. Ta lisas, et Isamaaliit peab valitsuse esitatud eelnõu ebapraktiliseks ja ebaeetiliseks.

«Mina oma palga üle ei tohi nuriseda ja ega ma nurisegi,» kinnitas sotsiaalminister Toomas Vilosius.

Seni puudub Eestis ühtne seadus tippametnike ametipalkade määramiseks. Palga maksmine valitsuse liikmetele ja kaitseväe juhatajale on reguleeritud eelmise aasta 28. detsembril välja antud valitsuse määrusega. Peaministri, õiguskantsleri, riigikohtu esimehe, kaitseväe juhataja ja riigikontrolöri palgad on sätestatud eriseadustega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum