IMFi üllatav otsus tuli vaevalt nädal aega enne selle kavandatud heakskiitmist IMFi juhatuses ja see võib oluliselt raskendada 1994. a president Leonid Kut?ma alustatud majandusreformide teostamist.
IMF tegi oma otsuse pärast seda, kui sai teatavaks, et Ukraina valitsus oli ületanud esimese kvartali kulud 11 000 miljardi värskelt trükitud karbovanetsi võrra, mis moodustab umbes ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.
Jaanuaris tühistas IMF teatavasti 700 miljoni dollari suuruse laenu, kui ta pidas 1995. a riigieelarve puudujääki ja impordivõlga liiga suureks. Kuna parlament kinnitas märtsi lõpul IMFi rahuldanud riigieelarve, siis on loota, et nüüdsetel läbirääkimistel IMF taastab selle laenu, millele lisatakse veel 200 miljonit dollarit.
Eelmisel aastal on valitsusel õnnestunud alandada inflatsioon 140 protsendini ning ühtlasi vähendada eelarvepuudujääki. Siiski pole lääne doonorriigid rahul, et Kiiev pole piisavalt tagasi hoidnud rahamassi suurendamist ning et erastamine edeneb liiga aeglaselt. Ukraina sisemajanduse kogutoodang vähenes mullu 12 protsenti ning tema majandus on Ida-Euroopas üks nõrgemaid.
Nagu ütles Ukraina valitsuse nõunik Anders Aslund, olid liigsed kulutused tingitud õnnetutest juhtimisvigadest ning et rahanduspoliitika karmistamine lähiajal on vältimatu.
President Leonid Kut?ma on väga suure tööstus-lobby surve all, mis nõuab riiklikku toetust ning avaldab vastuseisu ettevõtete erastamisele. Äsja välja antud dekreedi kohaselt pikendas president ettevõtete võlatasumistähtaega ebamäärase paari aasta võrra. See näitab, et ta ei ole suutnud survele vastu pidada. FT