Riik toetab maaelu 619 miljoni krooniga

Maaelu toetuste otsuseprojekti autori Ida Norvaisi sõnul ei ole projekti sisu pärast konsultatsioone Eesti Panga oluliselt muutunud. «Põhimõtteliselt huvitas Eesti Panka pankade kaudu jagatav laenuintresside hüvitus,» rääkis Norvais. «Nad olid huvitatud sellest, et pangad intressihüvitust ei kuritarvitaks.»

Norvais märkis, et eelnõu järgi hüvitab riik põllumeestele 1994. aasta viimase kvartali ning 1995. aasta laenuintresse kokku 17 miljoni krooni eest. Eelnõu kohaselt peaks keskmiseks laenuintressiks jääma 8%.

«See otsus puudutab ligikaudu 5000 laenuvõtjat,» ütles ta. «Intressihüvituse summad kantakse laenuvõtja pangakontole.»

Sellise otsuse vajalikkust põhjendas Norvais sellega, et paljudel põllumeestel pole piisavat tagatist, et kevadkülvi jaoks raha laenata, ning seetõttu aitaks neid ainuüksi moraalselt laenuintresside hüvitamine tagantjärele. «Me loodame, et need summad jõuavad laenuvõtjateni juba aprilli lõpus,» möönis ta.

Arvestades Eesti Panga kartust, et põllumeestes võib süveneda soov jäädagi riigilt raha ootama, soovitab ministeerium valitsusel 1996. aasta intessihüvituste maksmist arutada alles teisel poolaastal, ütles Norvais. «Me ei ütle, et intressihüvitust ei saa, ega ka seda, et saab,» tutvustas ta kaalutletud taktikat.

Kuna suurema osa maaelu toetusteks minevast summast (433,2 mln kr), on valitsus juba varem heaks kiitnud, siis nüüd on vaja otsustada täiendava 186 miljoni andmine põllumajandusele. See summa puudutab investeeringute krediiti (130 mln kr), loodusõnnetuste ja loomataudide garantiifondi (20 mln kr) ning reformimajandite võlgade kustutamist.

Norvais tõdes, et kuigi alles sellel nädal jõustus valitsuse korraldus reformijärgsete põllumajandusettevõtete võlgade kustutamisest 48 miljoni krooni ulatuses, siis ministeerium teeb valitsusele ettepaneku kustutada kõik reformimajandite võlad Eesti Energiale, Eesti Gaasile ning Eesti Kütusele kogusummas 300 miljonit krooni.

Valitsus arutab maaelu toetuste otsuseprojekti sellel nädalal.