Ühistusse kuuluvad korteriomanikud liitusid

Jaadla sõnul liitusid korteriühistud eelkõige oma ühishuvide tõhusamaks väljendamiseks.

«Elamupoliitika Eesti Vabariigis puudub täielikult,» kommenteeris Jaadla praegu valitsevat olukorda. EKL hakkab Jaadla sõnul püüdlema selle poole, et korteriühistud saaksid kasulikumalt laenu ning seadusandlus muutuks ühistutele soodsamas suunas.

EKL hakkab endas ühendama korteri- ja elamuühistute liite. Praegu on sellised liidud loodud Rakveres, Tartus ja Valgas. Kuigi tulevikus hakkab EKL koosnema vaid ühistute liitudest, võeti eilsel asutamiskoosolekul liidu assotsieerunud liikmeks ka üksikud korteriühistud, lisas Jaadla.

Eile toimunud EKLi asutamiskoosolekul valiti kolmest liikmest koosnev juhatus. Juhatuse esimeheks valiti Andres Jaadla.

Oma tegevuse finantseerimiseks loodab EKL maailma korteriühistute liidu toetusele, kes Jaadla sõnul planeerib EKLile 2--5 miljoni Rootsi krooni (3,6--9 miljonit Eesti krooni) eraldamist tagastamatu abina. Liitumismaks EKLiga liitumise korral on sümboolse suurusega, lisas ta.

Tartu linnavaraameti peaspetsialist Kaido Kolk näeb tekkiva liidu peaülesandena eluaseme laenusüsteemi käivitamist. Samuti vajavad täiustamist olemasolevad seadused, lausus ta.

Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul otsustab maailmapanga nõukogu selle aasta lõpul Eestile antava 15 miljoni dollari suuruse eluasemelaenu korra, millest osa on võimalik saada EKLil.

Riigi elamuameti peadirektori Volli Kalami sõnul on Eestis 1. aprilli seisuga 374 792 erastamisele kuuluvat korterit, millest on erastatud 57,8 protsenti.

«Kui siia arvata ka ühepereelamud, siis võib öelda, et ligi 70 protsenti riigi elamufondist on erastatud,» hindas Kalam.