18. aprill 1996
Jaga lugu:

«Drang nach Süden» riiklikuks poliitikaks?

Läti on in. Tallinn--Riia lennukid on enamasti täis ja ühel keskmisel äripäeval on Riia hotellides elamas vähemalt 50 Eesti ärimeest. Läinud sügisel olid Eesti saatkonnal Riias andmed 250 Lätis tegutseva Eesti firma kohta. Riias asuva Eesti Ärikeskuse andmebaasis on neid nüüd juba ligi 400 ja kindlasti pole see nimekiri ammendav.

Eesti majanduslik kohalolek Lätis on sellel aastal jõudnud uude faasi. Seni üritati lõunasse midagi müüa, otsiti äripartnereid ja vahel tehti mõni ühisettevõte. Nüüd on aga tekkimas uus Eesti ärimeeste klass, kes läheb Lätti juhtima sealseid firmasid, mis on pea täielikult eestlaste kontrolli all. Riias endale maja otsiv Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus hakkab juhtima Läti Hansabankat, ja ta ei ole ainus näide. Riia kinnisvarafirmades on eestlastest korteriotsijad juba tuttav klientuur ning see annab tunnistust ühest: Riias ollakse juba nii palju, et korteri üürimine on hotelliarvete maksmisest odavam.

Lõuna poole «majanduspagendusse» saadetud ärimehed mõtlevad oma klubi loomisele. Läinud nädalal sai Riias ühise õhtusöögilaua taga kokku juba 12 rohkem või vähem tuntud Eesti ettevõtjat.

Kuigi eestlased ekspordivad Lätti üha enam kaupu, on Eesti põhiline ekspordiartikkel ajud, oskusteave ja soov äri teha. See liiklus on paraku olnud ühesuunaline, sest isegi Läti saadik Tallinnas ei oska nimetada üle kümne Eesti vastu huvi tundnud Läti firma.

Ekspansioon Lätti on Eesti riigi jaoks poliitiliselt tähtis võimalus, mida tuleks toetada nii palju kui võimalik. Esiteks on see lihtsalt hea äri, mida riik peaks toetama. Kauplemine 4,1 miljoni elanikuga piirkonnas on tunduvalt tulusam kui 1,5+2,6 miljoni elanikuga piirkonnas. Teiseks on Balti majandusruumi hõlvamine Eesti suur ?anss. Majandusekspansioon Lätti suurendab Eesti mõjuvõimu Baltimaades -- ainsas regioonis, kus Eestil olulist mõjuvõimu üldse olla saab.

Miks peaksime kartma sõna «majandusagressioon»? Turg on alati karm ja agressiivne olnud. Ka riikidevahelises võistluses jääb peale aktiivsem ja targem. Nii peaks ka Eesti saama üle oma väiksuse-kompleksist ja oma praegust edumaad mitte ainult hoidma, vaid ka süvendama.

Balti majandusruumi idee, kus Eestil võiks olla sisulise liidri roll, on selles mõttes ahvatlevaim võimalus. Eesti ärimeestele poleks midagi meeldivamat, kui nende 1,5 miljoni elanikuga riik järsku kaheksamiljoniliseks turuks avarduks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum