Tiit Vähi pole täitnud kõiki lubadusi

«Vähi arvab, et kogu reform lõppeski 1992. aastal Eesti krooni sisseviimisega,» kritiseerib Mõõdukate fraktsiooni liige Liia Hänni.

Omandisuhete vastavusse viimine turumajanduse nõuetega ja jätkuv erastamine ei leia Hänni sõnutsi Vähi poliitikas vajalikku tähelepanu. «Kui mitte arvestada, et peaministri survel peatati näiteks ASi Esoil ja RASi Silmet erastamine,» lisab ta.

Hänni sõnade kohaselt on huvigruppide mõju valitsuse poliitikale märgatav. Ta toob näidetena välja ettevõtetele tagantjärele EVPdega tasumisvõimaluse andmist, samuti maa massilist andmist munitsipaalomandisse, eriti Tallinnas. «Tegemist on ärimaadega ja siin on mängus erahuvid,» lausub Hänni.

Mõõdukate fraktsiooni esimeest Andres Tarandit ärritab valitsuse reorganiseerimistuhin, mis käis üle kodukaitsest ja mitmetest riiklikest ametitest. «Samas ei ole ma rahul superministeeriumite, justiits- ja rahandusministeeriumi tekitamisega,» tunnistab Tarand. Ta leiab, et raha lugemise asemel tegeleb rahandusministeerium hoopis selle priiskamisega.

Vambo Kaal suhtub kõige suurema kriitikaga valitsuskoalitsiooni regionaalpoliitikasse. «Selle koha peal on suur null, nagu ka põllumajandus- ja maaelu küsimustes,» lausub ta.

Selle aasta jooksul on riigikogusse tulnud ainult üks põllumajandust puudutav seaduseelnõu, tõuaretusseadus, mis valmistati ette juba Andres Tarandi valitsuse ajal, lisab Kaal.

Tema sõnul kehtivad valitsuskoalitsioonile ainult neile meeltmööda seadused. «Poolteist kuud tagasi lubas peaminister mulle, et võtab külanimede ennistamise oma isikliku kontrolli alla,» ei suhtu Kaal peaministrisse usaldusega.

«Arvestades meie geopoliitilist olukorda ja majanduslikku arengutaset, on Eestile ka paigalseis tagasiminek,» väidab sõltumatu riigikogu liige Mart Nutt.