- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tiit Vähi pole täitnud kõiki lubadusi
«Vähi arvab, et kogu reform lõppeski 1992. aastal Eesti krooni sisseviimisega,» kritiseerib Mõõdukate fraktsiooni liige Liia Hänni.
Omandisuhete vastavusse viimine turumajanduse nõuetega ja jätkuv erastamine ei leia Hänni sõnutsi Vähi poliitikas vajalikku tähelepanu. «Kui mitte arvestada, et peaministri survel peatati näiteks ASi Esoil ja RASi Silmet erastamine,» lisab ta.
Hänni sõnade kohaselt on huvigruppide mõju valitsuse poliitikale märgatav. Ta toob näidetena välja ettevõtetele tagantjärele EVPdega tasumisvõimaluse andmist, samuti maa massilist andmist munitsipaalomandisse, eriti Tallinnas. «Tegemist on ärimaadega ja siin on mängus erahuvid,» lausub Hänni.
Koonderakonna juhtfiguuride korteritehingutest rääkides teatab Hänni: «Arvan, et kogu selle nähtuse ulatust ei ole me tajunud. Neid nimesid, kes ostsid kortereid EVPde eest, on palju rohkem kui ainult härra Vähi ja linnapea Jaak Tamm.»
Hännit teeb murelikuks, et koonderakond suhtub suure tolerantsusega ebaseaduslikesse tehingutesse.
Reformierakonna liige, välisminister Siim Kallas peab etteheidet, et valitsuskoalitsioon on majandusgrupeeringute meelevallas, müstifitseeritud ettekujutuseks. «Majandusringkonnad ei saa kellelegi mingeid käske anda,» väidab Kallas.
Tiit Vähi sekkumist Silmeti ja Esoili erastamisse ei ole reformierakonna liider nõus kommenteerima.
Mõõdukate fraktsiooni liige Vambo Kaal meenutab konkurentsiprobleemi leiva ja kütuse hinna tõusu puhul. «Kui leiva hinna tõusu puhul hakkas tööle konkurentsiamet ja räägiti seaduste rikkumisest, siis kütuse puhul, kus hinnad üle Eesti ühel päeval tõusid, jääb uurimine pinnapealseks,» lausub Kaal. «Siin on siiski erahuvid mängus.»
Reformierakonna parlamendigrupi liige Tiit Käbin leiab, et Tiit Vähi poliitika pole terviklik, isegi olulistes küsimustes veereb valitsuse vanker kord ühes, kord teises suunas.
«Kasvõi viimane kokkulepe Lätiga, mis läheb vastuollu Eesti seadustega,» viitab Käbin peaministri antud lubadusele läti kaluritele kalastada Eesti vetes.
«Kokkuleppe sõlmimisele oleks pidanud eelnema konsulteerimine riigikogu vastavate komisjonidega, aga me ei tea siiamaani, mis seal lepingus üldse on,» pahandab Käbin. Tema sõnul käitub peaminister liiga sageli isetegevuslikult.
Hetkel kuum
Mõõdukate fraktsiooni esimeest Andres Tarandit ärritab valitsuse reorganiseerimistuhin, mis käis üle kodukaitsest ja mitmetest riiklikest ametitest. «Samas ei ole ma rahul superministeeriumite, justiits- ja rahandusministeeriumi tekitamisega,» tunnistab Tarand. Ta leiab, et raha lugemise asemel tegeleb rahandusministeerium hoopis selle priiskamisega.
Vambo Kaal suhtub kõige suurema kriitikaga valitsuskoalitsiooni regionaalpoliitikasse. «Selle koha peal on suur null, nagu ka põllumajandus- ja maaelu küsimustes,» lausub ta.
Selle aasta jooksul on riigikogusse tulnud ainult üks põllumajandust puudutav seaduseelnõu, tõuaretusseadus, mis valmistati ette juba Andres Tarandi valitsuse ajal, lisab Kaal.
Tema sõnul kehtivad valitsuskoalitsioonile ainult neile meeltmööda seadused. «Poolteist kuud tagasi lubas peaminister mulle, et võtab külanimede ennistamise oma isikliku kontrolli alla,» ei suhtu Kaal peaministrisse usaldusega.
«Arvestades meie geopoliitilist olukorda ja majanduslikku arengutaset, on Eestile ka paigalseis tagasiminek,» väidab sõltumatu riigikogu liige Mart Nutt.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele