Alunurme väitel ostis Kungla Dialoog 1. aprillil Pennu käest arvuti PC Pennu Breez Light. Arvutit ostes soovisid ostjad, et sellele ei installeeritaks tarkvara. «Ometi selgus arvuti esmasel käivitamisel, et sinna on installeeritud litsentsimata kasutamisvalmis arvutiprogrammid MS-DOS ja Windows for Workgroups koos kõigi vajalike draiveritega,» lausus Alunurm. «Ei taha hästi uskuda, et meie kogemus on erandlik.»
«Võrreldes Pennu arvutite hindu teiste Eestis toodetutega, on raske leida muud seletust paari tuhande kroonisele hinnavahele,» kommenteeris Alunurm.
ASi Pennu juhatuse esimehe Alo Koobi sõnul on süüdistused alusetud ja nende taga peitub soov tegeleda «mudamaadlusega». «See on haige juttt, kuid ju siis ei saa paremini äri teha,» nentis Koop.
Koobi sõnul kasutas Pennu oma arvutites kuu aega tagasi Microsoft Windowsi, MS-DOSi poolikuid testversioone arvutite kontrollimiseks. Kasutatav tarkvara oli ostetud ametlikke kanaleid pidi, väitis Koop.
«Arvutid, mida müüdi, turustati ilma töökorras tarkvarata, st neil oli olemas ainult osa operatsioonisüsteemist, kuid mitte kõik tööks vajalik. Tegemist oli fragmentaarse osaga tarkvarast, millega arvuteid testiti,» lausus Koop.
Ta lisas, et taolisest arvutist töökorras arvuti saamiseks tuleb sellele installeerida litsentsketastel litsentsitud operatsioonisüsteem.
15. aprillil jõustus Pennu ja Microsofti vahel allkirjastatud leping, milles Pennu kohustus tulevikus oma arvuteid, mis sisaldavad kõvaketast, müüma ainult koos legaalse tarkvaraga.
Arvutite piraattarkvara leviku vastu võitleva rahvusvahelise organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) Eesti komitee juht Tiina Krevald rääkis, et arvutifirmade levitatava litsentsimata tarkvara probleem on talle tuttav.
«Ma ei taha küll nimesid nimetada, aga võin öelda, et sellega tegeleb Eestis nii mõnigi väiksem arvutifirma ja ka mõni suurematest firmadest,» ütles Krevald.
Tema sõnutsi ei kavatse BSA lähiajal veel kedagi kohtusse kaevata, kuid juba järgmisel aastal võib see kõne alla tulla.
Autoriõiguste seaduse rikkumise eest võib selle rikkujale määrata kriminaalkorras kuni kolmesaja päevapalga ulatuses rahatrahvi või mõista talle kuni kolm aastat vabadusekaotust.