- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parkigem Toompea õuele
Kevad on toonud Tallinna tänavatele hulgaliselt auto- sid. Kihutavad ja trügivad teised, sõeluvad siia-sinna. Mõne juht tahab ka seisma jääda ja parkida. Aga kuhu?
Võitlus parkimiskoha pärast neelab iga päev tubli annuse autojuhi närvirakkudest. Autoregistrikeskuse andmeil on Tallinnas praegu registreeritud ümmarguselt 145 000 sõiduautot. Lisaks veel veoautod, bussid ja Tallinna-välised sõidukid. Üle kahesaja tuhande sõiduki. Suurim hulk kogu Tallinna sajanditepikkuses ajaloos. Pealinn jääb seal ringivuravatele autodele juba ilmselgelt kitsaks.
Imelik, et linna otsustavad jõud on alles viimasel ajal sellega veidi arvestama hakanud. Muidugi käivad paljud riigi- ja linnaametnikud jala. Kõrgemad mehed sõidavad kas juhiga või on neil oma ametkondlikud parkimisplatsid olemas, mida politsei, tõkkepuu ja keelumärk muust maailmast eraldavad. Nii on kindlasti raske teadvustada tavaliste autojuhtide parkimisprobleeme.
Mõtteid ja projekte selle kohta, kuidas Tallinnas liiklemis- ja parkimiskorda parandada, on hakanud tulema alles viimasel ajal. Tallinna linnaplaneerimise amet on teatanud oma soovist töötada välja Tallinna kesklinna parkimispoliitika. Muuseas soovitakse ehitada 20 parkimismaja.
Eraettevõtjate varasemad projektid parklate ja parkimismajade ehitamiseks on aga just nimelt linnavalitsuse vastuseisule põrkunud. Heaks näiteks on Tallinna kaubamaja taga asuva Astlanda krundi lugu. SRV Kinnisvara soovib ehitada sinna viiekorruselist parkimismaja 600 autole. Linnaplaneerimise amet pole aga ehitamisluba veel andnud, kuna ehitis olevat liiga suurejooneline.
Paremini on läinud Kristiine Keskuse ASil, kes on juba käiku lasknud 130kohalise parkimismaja endises Tallinna taksopargi parklas. Ka Hansapank on rajanud oma vajadusteks väikese parkimismaja. Siit mõte, et parkimisvõimalus peaks edaspidi saama kohustuslikuks elemendiks iga kesklinna rajatava soliidse büroohoone projekteerimisel.
Parkimispoliitikat oleks pealinnas kindlasti vaja, sest Tallinna senine parklasüsteem on küllaltki kaootiline. Mõni firma, kes parkla pealt kiiret raha soovib hankida, pole vaevunud omalt poolt klientide raudsuksudele pakutavat maalapikest isegi asfalteerima. Lihtsalt tõmmatakse mingile maatükile võrkaed ümber, lüüakse laudadest valveputka püsti ning parkla ongi valmis.
Veelgi imelikum asutus on aga Tallinna munitsipaalettevõte Valika. Näib, et see firma ei tegele mitte millegi muuga kui keti tõstmise ja langetamisega Tallinna vanalinna piiril.
Tõsi, nad ka «rautavad» autosid. Seega igati kasulik firma, aga Tallinna kesk- ja vanalinna uute parkimisvõimaluste loomisega ei tegele mitte üks raas. Hea, et esiisad Vabaduse väljaku ja vanalinna rajasid. Nüüd saab Valika seal ketti langetada, raudu panna ja raha koguda.
Pealinna parkimisküsimustes ei tohiks ka riik kurdiks jääda, vaid peaks Tallinna linnaametnikke tagant utsitama. Firmad, kes parkimisalaste projektidega välja tulevad, võiksid arvestada sellega, et riik garanteeriks vähemalt poole projekti maksumusest.
Raha võiks tulla näiteks pealinna poolt Nomura Internationalilt võetud 480 miljoni krooni suurusest teedeehituslaenust. Ning riik peaks raputama linnaametnike peadest mõtte, et ilma altkäemaksuta nad parkimismajanduses kätt valgeks ei tee ega lase ka teistel midagi teha.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele