- OMX Baltic−0,31%295,22
- OMX Riga0,68%907,55
- OMX Tallinn−0,14%2 038,16
- OMX Vilnius−0,16%1 199,85
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,38%9 171,99
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,6
- OMX Baltic−0,31%295,22
- OMX Riga0,68%907,55
- OMX Tallinn−0,14%2 038,16
- OMX Vilnius−0,16%1 199,85
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,38%9 171,99
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahuvalvaja teenib 8000 krooni kuus
Eesti kõige kogenum rahuvalveasjatundja, Balti rahuvalvepataljoni ülem Alar Laneman väidab, et sõjaväelase elukutse on Eestis ebapopulaarne. Sellest hoolimata on Eesti rahuvalvekompanii suutnud välja õpetada ning sõjapiirkonda saata kolm Estpla jalaväerühma kokku saja mehega, tunneb noor major uhkust.
Laneman pole nõus väitega, et oma elu sõjaväega seovad vaid noormehed, kes pole tsiviilelus läbi lüüa suutnud. «Selliseid on ehk neljandik,» analüüsib ta alluvate motivatsiooni. «Ligi pooltele meestele on rahuvalvaja elukutse kui tavaline amet.»
Kaitsejõudude peastaabi rahuvalveosakonna ülem kolonel-leitnant Märt Tiru möönab, et rahuvalvajate üks tähtsamaid motiive on raha, mõningal määral ka soov maailma näha. Tulijate seas on ka kõrgharidusega sõjahulle, kes sinikiivrina oma palgas hoopiski kaotavad.
31aastane lipnik Kristjan Moora lõpetas ülikooli bioloogina, kuid astus mõne aasta eest turismifirmat luues ärimaailma. «Kahjuks ei läinud nii hästi, kui oleks soovinud,» tõdeb Moora täna.
Vahepeal on Moora Estpla 2 koosseisus teeninud Horvaatias ning rahuvalvajana näeb ta ennast ka tulevikus. «Ju siis oli seiklushimu,» põhjendab Moora oma valikut palgaarmee kasuks.
Kui veel möödunud aastal teenisid Eesti sinikiivrid väljaspool Eestit kahe tulejoone vahel roomates 5000--6000 krooni kuus, siis täna saavad nad missioonil olles kätte juba 8000 krooni. Eestis olles teenivad noormehed veidi üle 2000 krooni kuus, päevane toiduraha on 30 krooni. «Loomulikult ei ole see ärimeestele mingi raha,» nõustub major Laneman muiates, «nendele, kes muidu oma külas ühistus saaksid 600 krooni, on see suur summa.»
Kuigi esialgu maksab rahuvalvajatele palgad Eesti riik, tasub hilisema tasaarveldusega ÜRO iga mehe pealt Eestile tagasi ligi 1000 USDd kuus. «Nii et kokkuvõttes on meie riik plussis,» teatab Laneman.
Pooleaastase teenistuse käigus, kus kõik varustus ning toit tasuta antakse, säästavad sinikiivrid koju naastes keskmiselt 35 000--40 000 krooni, nendib Laneman. Ligi pooled sinikiivritest on aga perekonnainimesed ning nende säästud ei ulatu kaugeltki selliste summadeni.
Saladus pole ka see, et lätlased ja leedukad saavad sama tööd tehes tunduvalt rohkem raha, Lanemani ütluse kohaselt teenivad lätlased missiooni käigus igakuiselt ligi 17 000 krooni, leedukad veidi vähem.
Äsja Bosniasse reisinud Estpla 3 on eelnevatest rühmadest soodsamas positsioonis ka selle tõttu, et nüüdseks on meeste elud 330 000 krooni eest kindlustatud.
Paldiskis asuva rahuvalvekompanii ülem leitnant Omar Jaeski tunnistab, et nii tema kui ka paljude teiste meeste puhul mängis olulist rolli rahuvalvesse minekul soov maailma näha.
Hetkel kuum
Märt Tiru on maailmanägemise seisukohalt veidi pessimistlikum: «Mis maailma nägemine see õieti on, kui pead kuus kuud vahtima Horvaatia mägesid?» küsib ta.
Tõsiasi on see, et poliitikute ja majandusmeeste vaheline koostöö pole seniajani ühise Baltimaade majandusruumi tekkele viinud, ühine sõjaline liit on aga juba käegakatsutavas kauguses.
«Kuigi üle kivide ja kändude, saab Balti riikide ühine rahuvalvepataljon valmis 1997. aasta lõpuks,» tunneb major Laneman eestvedajana uhkust.
Ligi 700liikmelises Baltpatis hakkab teenima üle kahesaja eestlase. Esimene ühine sõjareis viib kogu Baltpati tõenäoliselt Liibanoni 1998. aasta lõpus, eestlased ehk korraks ka varem.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele