- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,03%6 228,18
- DOW 30−0,3%44 275,08
- Nasdaq 0,08%20 429,78
- FTSE 1000,45%8 846,56
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,42
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,03%6 228,18
- DOW 30−0,3%44 275,08
- Nasdaq 0,08%20 429,78
- FTSE 1000,45%8 846,56
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Telepanganduse võidukäik Eesti noorel pangandusturul
Telepanganduse uudse allharu, Internet-panganduse turvalisus ja otstarve tekitab pankades vastakaid arusaame
Eesti noor pangandus sai telepangandusele mõtlema hakata alles 1993. aastast, mil turule paisati modemi teel töötav tarkvaraprogramm MicroBanker Pro. See võimaldab panga kliendil oma personaalarvutis teha kõiki peamisi pangaoperatsioone, väljaarvatud sularahatehingud, ise panka minemata.
Telefoniteenus võimaldab kliendil saada infot hetkesaldo kohta, samuti konsultatsiooni , faksiteenus võimaldab teha maksekorraldusi, konverteerida valuutat, deponeerida või tellida sularaha.
Telepangandus säästab pankade sõnul kliendil hulga aega, mis kuluks pangakontorisse minekul parkimiskoha otsimiseks, telleriga vestlemiseks ja muudeks sellega kaasaskäivateks tegevusteks.
«Pank saab telepangandust kasutades hakkama vähemate harukontoritega ja hoiab seega kokku raha personalile ja ka ekspluatatsioonile,» selgitab Forekspanga arvutifännist finantsdirektor Raivo Erik.
Bill Gates võiks rõõmu tunda, viimasel ajal on Eestis päevakorda tõusnud eraisikutele mõeldud Internet-panganduse head ja vead.
Internet-panganduse korral saab klient teha oma ostu või müügipakkumuse elektroonilistele kaubamajadele, kauba eest elektroonilises rahas tasudes. Seejärel kontrollib kauba müüja, kas ostjal on pangas arve, misjärel kaup ostja koju saadetakse.
Tänaseks on Internetis pangateenuste pakkumuste projekti käivitamisest teatanud nii Forekspank kui ka Hoiupank. Hansapank käivitab projekti sügisel.
Ülejäänud Eesti kommertspankadel puudub uue moeprojekti vastu huvi.
Tallinna Panga jaepanganduse divisjoni arendusosakonna juhataja Jaanus Soots leiab, et Eesti mastaape arvestades on Interneti kasutajaid niivõrd vähe, et pankade tehtavad arendusprojektid mitte mingil juhul tasa ei teeni.
«Kasu Internetpangandusest tuleb pankadele siis, kui minnakse välisriikidesse, nagu näiteks Lätti, Leetu või Venemaale,» lisab Soots. «Enne elektroonilisi kaubamajasid ei ole samuti mõtet Internetpangandusest tõsises mõttes rääkida,» nendib Soots.
«Ei kujuta ette, et eraisikud hakkavad maksekorraldusi tegema tänaval elektroonilistes makseterminaalides, kui seda on võimalik teha arvuti abiga,» usub Raivo Erik Internet-panganduse tulevasse populaarsusesse.
Hetkel kuum
«Kui Internet-pangandus on piisavalt populaarne, suretab ta suure tõenäosusega kohalikud programmid, nagu Telehansa ja MicroBanker, välja. Sama võib öelda pangakontorite poolt pakutavate teenuste, näiteks maksekorralduste vastuvõtmise ja informatsiooni saamise kohta,» tõdeb Erik koguni.
Eriku sõnul hakkab pangakontorite põhirolliks tulevikus olema konsultatsioonide pakkumine ja laenude vormistamine.
Tegijate sõnul osutub Interneti kasutamine arveldusteks odavaks, kuna lisakulutused näiteks MicroBankeri muretsemiseks kaovad.
Telepanganduses on nii pangale kui ka kliendile vaja eraldi programmi, et andmed oleksid poolte vahel vahetatavad. Internet-panganduse puhul aga piisab vaid panga enda programmist.
«Rahalise tagatisega elektroonilise raha emiteerimine eeldab litsentseeritud tegevust. Vastasel korral puudub ettekujutus, kas see on tõepoolest firma või on kuskil kuurinurgas arvuti, kes elektroonilist raha emiteerib,» lausub Erik.
Internet-panganduse pärast on mures välisriikide keskpangad ja pangajärelevalve, kes kardavad, et ilma selle tegevuspõhimõtteid muutmata ei suuda nad enam sündmusi kontrollida.
«Eesti Pangal ei ole praegu põhjust muretsemiseks, kuna pankades käivitatav Internet-pangandus puudutab peamiselt teabeteenuseid. Kui on aga tegemist rahaülekannetega, tekivad probleemid, « lausub Eesti Panga infotehnoloogia osakonna juhataja Rein Mikka.
Elektronraha emiteerimisel huvitab keskpanka Mikka sõnutsi eelkõige, kas seda tehakse kellegi konto arvel või teevad seda krediidiasutused. Kui elektronraha emiteerib krediidiasutus, siis läheb see vastuollu seadusega, kus sätestatud, et raha emiteerib Eestis vaid keskpank. «Samas keskpanga huvi selliste instrumentide vastu ei ole eriti suur,» tõdeb Mikka.
Juhul kui Internet-panganduses kasutatavat elektroonilist raha hakkaksid emiteerima kommertspangad, kaoks raha üle kontroll, leiab Eesti Pank. «Teoreetiliselt võib sellega isegi krooni devalvatsiooni oht kaasneda,» hoiatab Mikka.
Internetti võib kasutada küll ka maksekorralduste tegemiseks, kuid turvalisuse tagamiseks puuduvad Internetis turvastandardid, seda isegi USAs ja Euroopa riikides, selgitab Jaanus Soots.
«Turvalisusest lähtudes on Internet-panganduses mõttekas kas kommunaalmakste või elektroonilistes kaubamajades ostude tegemist pakkuda,» lausub ta.
Sootsiga on siinkohal nõus Raivo Erik. Ta lisab veel, et kuna summad on kommunaalmaksete korral väiksed, on ka rahapesu võimalus väga väike.
Rahapesu saab tekkida vaid anonüümse digitaalraha korral, kuid meie pangandusseadus anonüümsust ei luba, väidab Erik. USAs näiteks on küll võimalik avada kontot suvalise nime all ja sinna raha panna, kuid Eestis sellist võimalust Eriku sõnul ei ole.
«Kui kliendil, kellel puudub usaldus panga pakutava Internet-programmi vastu, siis ta võib ju osta Telehansa või MicroBanker-programmi. Samas võib teda võrrelda inimesega, kes kardab telefonisidet ja peab sellepärast eraldi panga kontorisse tulema, « kommenteerib Erik.
Arvestades Eesti tingimusi ja turvalisust, ongi kliendil mõttekam valida MicroBanker või Telehansa, on Soots endas kindel.
Eriku väitel on Internetpangandus aga sama turvaline kui MicroBanker ja turvalisem kui telefoni- või faksipangandus.
Eriku sõnul ei ole veel keegi Internet-panganduse kodeeritud andmeid kinni püüdnud, lahti muukinud ja siis tagasi kodeerinud. Lisaks on alati võimalik kontrollida allikat, kus see teade on tulnud, lisab Erik.
Kaitsmaks Internet-pangandust, peavad pangal olema piisavalt võimsad ja turvalised vahendid, et häkker ei saaks avalikus võrgus pakutud teenuse kaudu tungida panga raamatupidamissüsteemi, lausub Erik.
Pangakliendid, kes soovivad osta elektroonilistest kaubamajadest Interneti vahendusel, konverteerivad oma reaalse raha elektrooniliseks rahaks.
Digitaalraha eeldab kolmepoolset lepingut panga, kliendi ja kauba müüja vahel. Kõigepealt sõlmib pank elektroonilise kaubamajaga lepingu, et antud panga elektroonilise rahaga on võimalik maksta. Seejärel lepib pank kokku kliendiga, kes soovib elektroonilist raha Eestis kasutada.
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele