Energeetikud kiruvad energiaseadust

Energiaseaduse koostamise aluseks on olnud energiamajanduse liiga üksikasjalik reguleerimine, mis ei ole kooskõlas vabaturu põhimõtetega, on kirjas Eesti energeetikaökonoomika assotsiatsiooni presidendi Märt Mõtuse allkirjastatud pöördumises. Assotsiatsioon soovitab energiaseaduse eelnõu edaspidisel läbitöötamisel võtta aluseks Euroopa Liidu nõuniku Vesa Lappalaineni kommenteeritud ja parandatud seaduseelnõu varianti.

Mõtus kommenteeris pöördumise vajalikkust sellega, et majandusministeeriumi töögrupi koostatud energiaseaduse eelnõu on liiga tehniline.

Energeetikud tegid ka ettepaneku, et praegusest põlevkivi ja elektrienergia hinnakomisjonist kasvaks etapiviisiliselt välja energiaturu agentuur, mis hakkaks reguleerima põlevkivi ja elektrienergia hindu.

Mõtuse sõnul peaks energiaturu agentuur alluma otse valitsusele ja sellele tuleks anda küllalt suured volitused, et agentuuril oleks ka seaduse täitmise ja järgimise kontrolli funktsioon. Sellise agentuuri loomise vajalikkus on tingitud praegusest hinna reguleerimise protseduurist, lisas Mõtus.

Mõtuse kinnitusel ei arvestanud valitsus elektrienergia ja põlevkivi uute hindade määramisel hinnakomisjoni tehtud ettepanekuid, vaid lähtus rohkem poliitikast. See muudab ettevaatlikuks välisinvestorid, väitis Mõtus.

Valitsuse neljapäevase otsuse tulemusena tõuseb lähiajal uuesti päevakorda põlevkivi ja elektrienergia hindade tõstmise vajadus, lausus Mõtus. Valitsuse otsuse kohaselt hakkab alates 1. juunist elektri kilovatt-tund maksma eratarbijatele 45 senti ja tööstustarbijatele 45,4 senti. Põlevkivi ühe tonni hinnaks kehtestati 86 krooni.

Hinnakomisjon tegi ettepaneku tõsta elektrienergia keskmist hinda tööstustarbijatele 33,5 sendilt (käibemaksuta) 42 sendile ja eratarbijatel 39 sendilt (käibemaksuga) 49 sendile. Põlevkivi ühe tonni hind soovitati tõsta 74,8 kroonilt 90 kroonile.