Heaolust Balti riikides

Riikide erinevat sotsiaalpoliitikat väljendab see, et Lätis ja Leedus moodustasid pensionid üle ja Eestis alla 1/3 keskmisest brutopalgast. Tulud olid tugevasti diferentseeritud, Eestis oli jaotus tunduvalt ebavõrdsem kui Leedus. Rikkaima ja vaeseima kümnendiku perede sissetulek erines Leedus 10,9, Eestis 17,5 korda.

Absoluutse ja suhtelise vaesuse võrdlemiseks Balti riikides andmed puuduvad. Suhtelise vaesuse hindamise kriteeriumi -- vaesuspiiri -- osas esineb suuri erisusi, olenevalt riigi võimalustest ja sotsiaalpoliitikast. Nii peeti toetust vajavaks peresid, kus ühe liikme käsutada oli tulu Lätis alla 65, Eestis 28 ja Leedus 18 USD. Andes suhtelisele vaesusele hinnangu 50% kriteeriumi (50% pereliikme kuu keskmisest tulust) alusel selgub, et Leedus elas 50% ja Eestis 20% peredest alla selle tulutaseme.

Suhtelist vaesust peegeldab ka tarbimine, mida iseloomustab põhivajadustele tehtud kulutuste suur osakaal, mis Leedus ulatus 78%ni tarbimiskuludest. Eestis kulutati põhivajadustele 62% pereliikme tarbimiskuludest kuus. Vaesemates peredes ulatus toidukulude osa kuni 2/3ni (Eestis 50%ni) tarbimiskuludest. Eluasemekulud moodustavad ligi 20% pereliikme tarbimiskuludest.

Perede majandusolukord on mõjutanud rahvastiku demograafilist ja sotsiaalset käitumist -- sündimust, suremust, rännet, haigestumust, kuritegevust, tööhõivet. Sündimuse vähenemise ja suremuse kasvu tõttu muutus iive negatiivseks Eestis ja Lätis 1991, Leedus 1994. Rahvastik vähenes ka negatiivse rändesaldo tõttu. 1990--1996 vähenes Eesti ja Läti rahvastik nimetatud põhjustel veidi üle 6% ja Leedu oma kasvas 0,1% võrra. Vähenenud on vastupanuvõime haigustele, suurenenud kodutute arv. Enesetappe oli enim Leedus, kuritegevuses juhib Eesti.