Heaolust Balti riikides

Hinnates materiaalset heaolu sissetulekute ja tarbimise taseme ning struktuuri alusel, võib Balti riikide pereuuringute põhjal täheldada, et Eesti, Läti ja Leedu elanike heaolu ja sellest tingitud sotsiaalne käitumine on sarnased.

1995. a III kv statistikast ilmneb, et vaatamata tulude kasvule on nende tase jäänud madalaks. Põhjuseks on töist tegevust kui tulude peamist allikat võimaldavate töökohtade nappus. 1995. a III kv oli pereliikme rahaline sissetulek kuus küll kõrgeim Eestis, kuid moodustas vaid 115 USD (Lätis 92 USD, Leedus 66 USD). Reaalselt (1994. a III kv hindades) olid pereliikme sissetulekud vähenenud, kõige rohkem (5%) Leedus.

Tuluallikaist on olulisim töine tegevus, mis Leedus andis üle ja Eestis alla 3/4 pereliikme sissetulekust. Leedus ja Lätis on riigi osa perede tulude kujundamisel tuntavam, sest pensionid, toetused ja stipendiumid andsid suurema osa pereliikme sissetulekust kuus kui Eestis (Leedus 17,9% ja Eestis 13,1%).

Riikide erinevat sotsiaalpoliitikat väljendab see, et Lätis ja Leedus moodustasid pensionid üle ja Eestis alla 1/3 keskmisest brutopalgast. Tulud olid tugevasti diferentseeritud, Eestis oli jaotus tunduvalt ebavõrdsem kui Leedus. Rikkaima ja vaeseima kümnendiku perede sissetulek erines Leedus 10,9, Eestis 17,5 korda.

Absoluutse ja suhtelise vaesuse võrdlemiseks Balti riikides andmed puuduvad. Suhtelise vaesuse hindamise kriteeriumi -- vaesuspiiri -- osas esineb suuri erisusi, olenevalt riigi võimalustest ja sotsiaalpoliitikast. Nii peeti toetust vajavaks peresid, kus ühe liikme käsutada oli tulu Lätis alla 65, Eestis 28 ja Leedus 18 USD. Andes suhtelisele vaesusele hinnangu 50% kriteeriumi (50% pereliikme kuu keskmisest tulust) alusel selgub, et Leedus elas 50% ja Eestis 20% peredest alla selle tulutaseme.

Suhtelist vaesust peegeldab ka tarbimine, mida iseloomustab põhivajadustele tehtud kulutuste suur osakaal, mis Leedus ulatus 78%ni tarbimiskuludest. Eestis kulutati põhivajadustele 62% pereliikme tarbimiskuludest kuus. Vaesemates peredes ulatus toidukulude osa kuni 2/3ni (Eestis 50%ni) tarbimiskuludest. Eluasemekulud moodustavad ligi 20% pereliikme tarbimiskuludest.

Perede majandusolukord on mõjutanud rahvastiku demograafilist ja sotsiaalset käitumist -- sündimust, suremust, rännet, haigestumust, kuritegevust, tööhõivet. Sündimuse vähenemise ja suremuse kasvu tõttu muutus iive negatiivseks Eestis ja Lätis 1991, Leedus 1994. Rahvastik vähenes ka negatiivse rändesaldo tõttu. 1990--1996 vähenes Eesti ja Läti rahvastik nimetatud põhjustel veidi üle 6% ja Leedu oma kasvas 0,1% võrra. Vähenenud on vastupanuvõime haigustele, suurenenud kodutute arv. Enesetappe oli enim Leedus, kuritegevuses juhib Eesti.