29. aprill 1996
Jaga lugu:

Venemaa sai ajapikendust

Pariisi klubi teateil nõustuti 40 miljardi dollarilise võla restruktureerimisega 25 aastale. Kokkulepe kohaselt algab põhisumma tagasimaksmine kuue aasta pärast, mille jooksul tasutakse üksnes intresse.

Kokkulepe, mis sündis pärast neli päeva kestnud maratonkõnelusi, on mahukaim kokkulepe Pariisi klubi 40aastases ajaloos.

«Oleme kavandanud midagi, mis meie arvates on Venemaale vajalik reformide elluviimiseks ning stabiilse makromajandusliku poliitika kindlustamiseks,» ütles Pariisi klubi esimees Christian Noyer.

Kokkulepe Pariisi klubiga järgneb Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Venemaale antud laenudele ning rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) tänavu sõlmitud kokkuleppele, mis garaneerib Venemaale kolmeks aastaks tugilaenud 10 miljardi dollari suuruses summas. Maailma rikkaimad riigid ei ole enne juunikuiseid presidendivalimisi kitsid toetusavaldustega Boriss Jeltsinile, kelles nähakse tagatist Venemaa reformipoliitika jätkumisele.

Noyeri sõnul sõltub kokkulepe Pariisi klubiga rahvusvahelise valuutafondiga kokkulepitud reformiprogrammist kinnipidamisest. «Kui kokkulepe IMFiga katkeb, katkeb ka kokkulepe võlausaldajatega,» ütles Noyer.

Küsimusele, kuidas mõjutaks Pariisi klubi kokkulepet kommunistide võit presidendivalimistel, vastas Noyer, et klubi lähtub oma otsustes majandusprogrammist, mitte poliitikast.

Kõnelused puudutasid üksnes Moskva Nõukogude Liidult päritud võlga, mitte aga pärast liidu lagunemist laenatud summasid.

Kreeditorriikide hulgas on Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, ?veits, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Lõviosa Moskva võlast moodustavad võlgnevused Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale ja Ameerika Ühendriikidele.

Venemaa, kellele arenguriigid omakorda võlgnevad miljardeid dollareid, taotleb ühtlasi vastuvõtmist Pariisi klubi liikmeks. REUTER-AP-BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum