• Jaga lugu:

    Venemaa sai ajapikendust

    Pariisi klubi teateil nõustuti 40 miljardi dollarilise võla restruktureerimisega 25 aastale. Kokkulepe kohaselt algab põhisumma tagasimaksmine kuue aasta pärast, mille jooksul tasutakse üksnes intresse.
    Kokkulepe, mis sündis pärast neli päeva kestnud maratonkõnelusi, on mahukaim kokkulepe Pariisi klubi 40aastases ajaloos.
    «Oleme kavandanud midagi, mis meie arvates on Venemaale vajalik reformide elluviimiseks ning stabiilse makromajandusliku poliitika kindlustamiseks,» ütles Pariisi klubi esimees Christian Noyer.
    Kokkulepe Pariisi klubiga järgneb Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Venemaale antud laenudele ning rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) tänavu sõlmitud kokkuleppele, mis garaneerib Venemaale kolmeks aastaks tugilaenud 10 miljardi dollari suuruses summas. Maailma rikkaimad riigid ei ole enne juunikuiseid presidendivalimisi kitsid toetusavaldustega Boriss Jeltsinile, kelles nähakse tagatist Venemaa reformipoliitika jätkumisele.
    Noyeri sõnul sõltub kokkulepe Pariisi klubiga rahvusvahelise valuutafondiga kokkulepitud reformiprogrammist kinnipidamisest. «Kui kokkulepe IMFiga katkeb, katkeb ka kokkulepe võlausaldajatega,» ütles Noyer.
    Küsimusele, kuidas mõjutaks Pariisi klubi kokkulepet kommunistide võit presidendivalimistel, vastas Noyer, et klubi lähtub oma otsustes majandusprogrammist, mitte poliitikast.
    Kõnelused puudutasid üksnes Moskva Nõukogude Liidult päritud võlga, mitte aga pärast liidu lagunemist laenatud summasid.
    Kreeditorriikide hulgas on Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, ?veits, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Lõviosa Moskva võlast moodustavad võlgnevused Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale ja Ameerika Ühendriikidele.
    Venemaa, kellele arenguriigid omakorda võlgnevad miljardeid dollareid, taotleb ühtlasi vastuvõtmist Pariisi klubi liikmeks. REUTER-AP-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.