6 mai 1996

Kupongid on mõjunud pärssivalt välisinvesteeringutele

Niisugusele järeldusele on tulnud majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) siirdemaade erastamist uurides, võttes aluseks aastatagused andmed.

Eesti ettevõtetest oli erastatud välisrahaga 20%, Ungaris oli see näitaja 14%, Bulgaarias 10% ja Leedus alla kahe protsendi. Venemaal on välisinvesteerijad saanud erastada vaid 28 ettevõtet. Järelikult on välisraha läinud kõige meelsamini neisse riikidesse, mis on ettevõtteid otse müünud, nagu Ungari, Poola ja Eesti. Venemaal ja T?ehhis peaksid välisinvesteeringud kasvama siis, kui ettevõtete sularaha eest müük laieneb.

OECD tõdeb, et erastamistempo on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides olnud õige erinev. Osa juba lõpetavad, kui teised alles alustavad. Ida-Saksa on seni ainuke riik, kus erastamine on juba lõpule viidud, ehkki ebarentaablite ettevõtete likvideerimine ja haritava maa erastamine tekitab veel probleeme. T?ehhi on ka sellega lõpukorral ning keskendub nüüd infrastruktuuri erastamisele.

Nii Eesti kui Ungaris on maha müüdud 75% suurettevõtetest, põhiliselt otsemüügi teel. Ungaris on umbes 40% ettevõtetest erastatud maksujõuetusprotsessis, ülejäänu müüakse. Leedu on müünud vaut?eritega 57% suurettevõtetest. Venemaa erastas põhilise osa väikestest ja 55% suurtest ettevõtetest kiiresti kahe aasta jooksul. Nüüd, mil vaut?ererastamine on lõppenud ja otsemüük algamas, on see aga takerdunud.

Valgevene ja Ukraina on erastamistee hakul. Albaanias, Bulgaarias ja Rumeenias on vastav seaduslik alus loodud, kuid ulatuslik erastamine on veel käivitumata.

90% või enam on väikeettevõtetest erastatud Albaanias, T?ehhis, Eestis, Ungaris, Leedus, Poolas ja Slovakkias, üle 70% aga Lätis ja Venemaal.

Erastamises kasutatakse ka pankroti- ja maksujõuetusseadusi. Näiteks Venemaal on pankrotiamet koostanud 3000 maksujõuetu riigiettevõtte loetelu ning selle ameti osakaal edaspidises erastamises suureneb.

Paljudes riikides etendavad investeerimisfondid olulist osa. Poolas ja osaliselt ka Rumeenias saab riigifirmade vaut?ereid valitsusfondidest, mitte otse ettevõtetest.

T?ehhis on enam kui 450 erafondi valduses üle 70% vaut?eri-varadest. Erafondid tegutsevad veel Slovakkias, Leedus, Venemaal, Sloveenias ja Ukrainas.

Avaliku enampakkumisega ettevõtete müümist rakendavad Bulgaaria, Eesti, Ungari, Poola ja T?ehhi.

Ettevõtete oma personalile müümist on praktiseeritud Saksamaal, Rumeenias, Venemaal ja Lätis ning vähemal moel Bulgaarias, Eestis, T?ehhis ja Ungaris.

Venemaal on 17 000 erastatud ettevõttest umbes kolmes neljandikus saanud omanikuks oma firma töötajad. KL

Hetkel kuum