7. mai 1996
Jaga lugu:

Riigiressursside keskus nõuab vara tagasi

Esmaspäeval toimus järjekordne kohtuistung, kus riigiressursside keskus nõudis erastamisagentuurilt ja Voltalt enam kui 6,8 miljoni krooni tasumist.

Kohus vabastas Volta vastutusest ning kogu nõue läks erastamisagentuuri vastu. Sellele vaatamata peab riigiressursside keskuse peadirektor Hillar Ruben probleemi küll ammuseks, kuid lahendamist vajavaks.

Juba erastatud võlgnikest ettevõtete suhtes ongi tema meelest peasüüdlane erastamisagentuur, kelle vastu ongi enamik hagisid esitatud, n-ö võlgnikest firmad on protsessi kaasatud kolmanda isikuna. «Olen sel teemal Väino Sarnetiga küll mitu korda kõnelnud, kuid vastastikust mõistmist pole me leidnud,» sõnas Hillar Ruben, kelle väitel on keskus informeerinud ülevalseisvatest võlgadest erastamisagentuuri aegsasti.

Omal ajal valis riik välja ettevõtted, kellele anti protsendita või madalaprotsendilist laenu, mille eest pidi ettevõte ostma riigile vajalikke ressursse ja neid ka hoidma.

Teiste hulgas oli ka Volta, kes ostis sisse vajaminevat vaske ja muid metalle, mille eest tasus pangalaenu teel ettevõtte juures tegutsenud salajane osakond. Tolle aja hindades ulatus tehing vaid sadadesse tuhandetesse kroonidesse. Hiljem tehtud ümberhindamise tulemusena sai riigiressursside keskus nimetatud vasekoguse hinnaks aga juba 6,8 miljonit krooni.

Hillar Ruben väidab, et Volta oli selle vase ja muud ostetud metallid 10 miljoni krooni eest maha müünud, ja küsib nüüd: «Kus see raha on?»

RASi Volta erastanud Ravori Investeeringute ASi juhatuse esimees Arvo Oorn on kindlalt veendunud, et neid tagaotsitavaid ressursse pole näiteks Voltal olnudki. «Voltat ostes polnud nendest ressurssidest ostu-müügilepingus sõnagagi mainitud,» kinnitab Oorn.

Pealegi nõudis Tööstuspanga eelkäija ettevõttele antud laenu inkasso korras sisse, järelikult raha, mille eest metalle osteti, on tagasi makstud, sõnab Ravori Investeeringute juht.

Arvo Oorn on seisukohal, et riigiressursside keskus üritab heauskseid erastajaid ahistada oma ümberhindamistega.

«See on sama, kui ma ostan korteri ja minu uksest tuleb sisse mees, kes hakkab minu käest eelmise omaniku kunagist teleri järelmaksuvõlga sisse nõudma,» iseloomustab Oorn riigiressursside keskuse nõuet.

Jaga lugu:
Hetkel kuum