9 mai 1996

Taanlased plaanivad Võhmasse jäätmetööstust

Taani ja Eesti põllumajandusministeeriumite koostööprojekti raames külastasid Taani eksperdid, kes on tegevad Eesti lihatööstuse arendusuundade väljatöötamisel, 1. mail Võhma lihakombinaati ning tutvusid sealse tootmisolukorraga. Ants Ergi sõnul tõdesid taanlased, et viimase kahe aasta jooksul on kombinaadi seisukord muutunud väga kehvaks. «Eksperdid tõdesid, et toiduainete tootmise ettevõttena ei ole Võhma enam kõlbulik,» ütles Erg.

Tema sõnul teevad eksperdid lähinädalatel Eesti põllumajandusministeeriumile ettepaneku rajada Võhmasse jäätmetöötlemistehas. «Eesti lihatööstusel pole võimalik minna Euroopasse, kui puudub tsentraalne jäätmetöötlus,» nentis Erg.

Seni on taanlased juba kahe aasta vältel pidanud põllumajandusministeeriumiga läbirääkimisi uue jäätmetehase ehitamiseks Eestisse, mille maksumuseks kujuneks 110--120 miljonit krooni. Taanlaste ettepaneku kohaselt annaksid põhjanaabrid tehase ehitamiseks 30 miljonit krooni, millest pool tuleks Taani riigilt, pool sealselt erafirmalt. Eesti riik peaks omalt poolt projekti investeerima 25 miljonit krooni, ülejäänud 55 miljonit laenataks rahvusvahelistelt pankadelt.

«Võhmasse saaks jäätmetehase ehitada palju väiksema rahaga, määravaks kujuneb ostuhind,» lausus Erg. «Hooned on Võhmas juba olemas, tarvis on ainult vanad seadmed uute vastu välja vahetada.» Ergi hinangul saaks jäätmetööstuse Võhmas käivitada mõnekümne miljoni krooniga.

Ergi sõnul pakuvad taanlased võimalust rajada Võhmasse lisaks jäätmetööstusele ka loomatoitude tehas. «Seal saaks teha loomatoite kassidele ja koertele, mida oleks ka võimalik eksportida Euroopasse,» tutvustas Erg taanlaste äriplaani.

Jäätmetehase rajamisest Võhmasse on huvitatud ka Võhma linnavalitsus, kes mõne aja eest saatis valitsusringkondadesse kirja, milles palus tehase ehitamist Võhmasse.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup, kelle ülesanne on jäätmetehase projekti koordineerimine, möönis, et tänaseni suhtub põllumajandusministeerium projekti umbusuga. «Eelkõige on skeptitsism seotud projekti hiigelmaksumusega,» lausus ta. «Väidetavalt on soomlased Helsingi lähedale ehitanud sama jäätmetehase 20 Soome marga eest.»

Oopkaubi väitel ei tea ministeerium seni, kes ja kus maksumusega üle pakub. Samuti ei ole peale taanlaste kedagi teist, kes oleks jäätmetehase rajamisest samavõrd vaimustatud. Oopkaubi sõnutsi peaks jäätmetehast hakkama haldama erafirma, milles osaleksid ka taanlased, kuid seni pole leidunud ühtegi Eesti ettevõtjat, kes oleks asjast huvitatud.

«Jäätmetehase otstarbekuse võiks kahtluse alla seada ka seoses hullu lehma taudiga,» möönis Oopkaup. «Inglased väidavad, et see taud, mis algselt pärineb lammastelt, levis lehmadeni just jäätmete töötlemise kaudu.»

Oopkaubi ütluse kohaselt on jäätmetehase rajamise ning selle finantseerimine valitsuse otsustada, 1997. aasta eelarvesse sellist investeeringut sisse arvatud ei ole.

Hetkel kuum