Seljakottidest

Hiljuti valitsuse heakskiidu saanud töölähetuste hüvitamise määrus sunnib tõesti toimima Tõnu Aare õpetuste kohaselt ja enne komandeeringusse minekut seljakotti pakkima. Kui majutuskuludeks võib kasutada 300 krooni öö kohta, siis tekib küsimus, kui palju on meie suurlinnades sellise hinnaklassiga öömaju. Telgiga mööda Maarjamaad ringi reisides leiab kindlasti mõne kämpingu. Ent hotelli moodi asutuse lävepakk osutub sellise piiri puhul ilmselt kõrgeks.

Päris huvitavaks tõotab kujuneda määruse jälgimine väliskomandeeringutes. Kuigi määruse koostajad on seadnud lati kõrgemale ja lubavad kodust kaugemal kulutada öömajale 1400 krooni, ei pruugi suurlinnades sellega katusealust leida. Küll aga mahub lubatu piiridesse kahe komandeeritu ööbimine kaheses hotellitoas.

Erafirmas ei vali töötaja hotelli voodi laiuse järgi, kritiseerib määrust Toomas Luman. Riigifirma töötajagi ei saa komandeeringus valida muu kui ette seatud ülempiiri järgi. Piiri ületamine tähendab enese rahakoti kallale minekut.

Kui saata kaks meestöötajat komandeeringusse, siis tuleb nad paigutada ühte tuppa, näeb väljapääsu reisibüroo Estravel peadirektor Aivo Takis. Seega peavad tööandjad komandeerimisel arvestama samuti isikute sobivust, et lähetusest ka tulu tõuseks. Mida teha aga siis, kui juhtumisi on firmal vaja saata komandeeringusse nii mees- kui naistöötaja.

Hoopis hull on lugu, kui hotellis toaukse avanedes vaatab vastu vaid üksainus lai abieluvoodi. Selline komandeering jääb kindlasti meelde isegi kõige tolerantsemale töötajale.

Määruse heaks kiitnud ametnikele ei oska muud soovitada kui oma mõttetöö vilju ise maitsta. «Ilmselt pole määruse koostajad elanud hotellis ega lennanud lennukiga,» märgib Aivo Takis.