Kinnisvaratehingu madal hind maksab kätte
«Väga paljud kodanikud suures ulatuses ei deklareeri ostu-müügilepingutes seda väärtust, mis tegelikult makstakse,» rääkis ASi Kinnisvaraekspert juhatuse esimees Tambet Tiits. «Tihti kirjutatakse sinna minimaalne hind, mida seadus nõuab ja mis on sageli kümme korda madalam kui tegelik tehingu väärtus. On maakondi, kus selline tegevus on valdav.»
«Tundub, et alati ei olda piisavalt teadlikud sellest, kuidas on kinnisvaratehingud maksustatud,» jätkas Tiits. «Eelmise aasta lõpul vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seadus vabastab tulumaksu tasumise kohustusest tagastatud maja esimese võõrandamise ja erastatud maja või korteri võõrandamise. Samuti ei kehti tulumaksukohustus elamu võõrandamise korral, kui see on olnud vähemalt kaks aastat omandis.»
Kinnisvaratehingu pealt makstav notari lõiv on suhteliselt väike ega tohiks olla hinnapettuse põhjus, leidis Tiits.
Oluliselt madalama hinna deklareerimise abil hoitakse notaritasu arvel kokku suhteliselt väike summa, lisas ta.
«Samas võetakse endale risk, et üks tehingu pooltest ei täida neid kohustusi, milles suusõnaliselt on kokku lepitud,» lausus Tiits. «Müüjal võib jääda kätte saamata suur osa summast, milles kokku lepiti.»
«Juhul kui ostetud kinnisasja tehnilistes või majanduslikes aspektides tuleb esile kas eksitusi või pettusi, saab ostja esitada nõudeid ainult selle summa ulatuses, mis on dokumentaalselt tõestatav,» tõi Tiits välja ka teise lepingupoole ohud.
«Kindlasti ei ole ostjal mõttekas võtta endale liigset tulumaksukohustust, kui tuleb näiteks vajadus ostetud vara müüa. Aus asjaajamine on otstarbekas ja arukas, lisaks aitab korralik statistika teha otstarbekamaid otsuseid nii ostjal, müüjal kui kohalikul omavalitsusel või kinnisvarafirmal,» lausus ta.
Tiitsi hinnangul on kinnistusraamatus kajastuvad tehingud usaldusväärsemad kui hooneregistris registreeritud kinnisvaratehingud.
«See on tingitud eeskätt sellest, et kohalikul omavalitsusel on olemas õigus liiga madala hinna puhul vahele tulla,» lisas ta. «Seda on ka tehtud ja see on turgu mõjutanud.»
Eelmisel aastal tehti hooneregistri ja kinnistusraamatu kaudu kokku 16 616 kinnisvaratehingut.