15 mai 1996

Maersk tõrjub Petersoni kõrvale

Balti Cresco Investeerimisgrupi ASi tegevdirektor Andres Rätsepp on varem öelnud, et nende võidu korral ei saa senine tegevjuhtkond tööd.

Maersk Airi presidendi Bjarne Hanseni sõnul ei saa ta täna veel täpselt kommenteerida Estonian Airi uue juhtkonnaga seotud küsimusi. «Täna saan vaid kindlalt öelda, et uus juhtkond peaks koosnema eestlastest,» lisas Hansen.

RASi Estonian Air peadirektor Toomas Peterson ütles, et tal on hea meel, et tema meeskonna töö firma erastamisel hakkab lõpule jõudma. Peterson ütles, et kuigi ta ei tea nõukogu motiive, tundub talle, et nii kaalukas otsus tehti liiga kiirustades. Teadmata lähemalt pakkujate äriplaane, tundus Petersonile, et SASi võidu korral oleks olnud parem võimalus lennuliine ühildada ja turundust arendada.

Kommenteerides võimalust, et praegune juhtkond enam edaspidi tegevust ei jätka, ütles Peterson, et ta peab seda tõenäoliseks. «Minule pole seni keegi mingeid ettepanekuid teinud,» lisas ta.

Petersoni sõnul saab Eesti riik firmale laenatud miljonid kindlasti tagasi. (Viimastel andmetel ulatub Estonian Airi võlakoorem 46 miljoni kroonini -- ÄP.)

SASi esindajatelt Äripäeval eile kommentaare saada ei õnnestunud. Koos SASiga erastamispakkumuse teinud Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg ei osanud kommenteerida, miks nõukogu eelistas SASile lennunduses peaaegu tundmatut firmat.

«Meie pakkumuses osales ka Swedfund, kes on Eestisse palju investeerinud ning plaanis seda ka tulevikus teha,» lisas ta. «Vaatamata sellele ei avalda ma mingit nördimust,» ütles Sammelselg.

Tema sõnul olnuks loogilisem, et võrdsete pakkumuste korral otsustavad kogemused ja oskused, mis on SASil suuremad. Sammelselja sõnul polnud nende viimasel pakkumusel Toomas Petersoniga mingit seost. «Meil oli SASiga kokkulepe, et nemad tegelevad uue juhtkonna küsimustega ise,» ütles ta.

«Olen meeldivalt üllatunud,» ütles RASi Estonian Air endine peadirektor Anti Oidsalu. Tema sõnul tehti Eesti jaoks üks tark otsus, mis aitab tulevikus toetada Eesti transiidipoliitikat. «Selle kaudu leiab ka Eesti lennundusega seotud äritegevus oma koha Eesti turul,» lisas ta.

Erastamisagentuuri nõukogu liige Tiit Tammsaar on BNSile öelnud, et Maerski poolt oli seitse nõukogu liiget. Otsuse kiire vastuvõrmise põhjus oli Tammsaare sõnul see, et iga nädal suureneks erastamata Estonian Airi võlakoorem ühe miljoni krooni võrra. Viivitamine toonuks riigile vaid kahju, märkis ta.

Nõukogu liige Mihkel Pärnoja sõnul esitasid pakkujad ligi tosinajagu lisatingimusi, mille täitmine ei kuulu nõukogu kompetentsi.

Pärnoja sõnul konkureerisid lõpus SASi ja Maersk Airi tehtud pakkumused.

«Meie langetasime oma otsuse ära, kuid teatud tingimuste üle peab erastamisagentuur veel konsulteerima valitsusega,» lisas ta. Tema sõnul tulevad siin kõne alla küsimused, mis on seotud võlgade ajatamisega või kustutamisega.

Kommenteerides võimalust, et valitsus võiks nõukogu otsuse tühistada, ütles ta, et vastavalt valitsuse ja erastamisagentuuri vahel kehtivale kokkuleppele ei ole selleks alust.

Teine on tema sõnul olukord, kui keegi esitab nõukogule mingi protesti ning kui nõukogu ei suuda seda selle esitajale vastuvõetavalt lahendada. «Otsuse otsest tühistamist valitsuselt ei saa tulla,»ütles ta. Otsus on lõplik, kui nõukogu selle juurde ise tagasi ei tule, ütles Pärnoja.

Samas ta lisas, et pakkujad võivad otsuse suhtes nõukogule veel proteste esitada, kui nad leiavad, et valik on tehtud ebaõiglaselt. Sel juhul on nõukogu kohustatud protestid lahendama.

Estonian Airi mullune käive oli 309 miljonit ja kahjum 25 miljonit krooni.

Hetkel kuum