?veitsi pangad ja firmad süüdistustules

Esmalt tabasid probleemid ?veitsi panku, kui nad ülemaailmsete juudiorganisatsioonide survel olid eelmisel kuul sunnitud avama oma raamatupidamise sõltumatutele ekspertidele, kes uurivad holocoust'i ohvrite kontosid ?veitsi pankades.

Äsja avaldatud aruanded pankade kohta ning USA luure materjalid aastaist 1945--1946 heidavad varju ka firmadele. Riigi suurim nädalaleht SonntagsZeitung on avaldanud USA dokumentide põhjal aprillist peale artikleid, kus väidetakse, et ?veitsi firmad said endale natside poolt äravõetud juutide firmasid ja et pankades hoiti natside raha ja ehteid.

«Me ei ole kunagi arvanud, et ?veitsi käed oleksid natside ajal täiesti puhtad olnud, kuid me ei uskunud, et need nii määritud on,» ütles ?veitis juudiföderatsiooni president Rolf Bloch.

1930. aastate teisel poolel korraldati Saksamaal aarianiseerimise kampaania, mille käigus konfiskeeriti juutide firmasid ja müüdi neid tõupuhastele omanikele ja mis pani ühtlasi aluse holocoust'ile. Nii kirjutab SonntagsZeitung, kuidas ?veitsi jalatsitööstur Bally ostis 1939. aaastal sümboolse hinna, ühe Reichsmarki eest 50% juudi omanikult Arthur Jacobilt Berliinis konfiskeeritud moodsate jalatsipoodide võrgust. Ülejäänud aktsiapaki omandas Belly 1957. aastal ühelt teiselt Saksa omanikult.

Samuti väidetakse USA luureagentuuri CIA eelkäija, OSSi ettekandes, et 1944. aastal külastas Hermann Göring Davosi ja kandis üle miljardeid marku sularahas ja väärisesemetena. Davosi panga esindaja jättis lehe süüdistuse kommenteerimata, väites, et panga sõjaaegsed dokumendid on hävinud.

Toodud näidete alusel väidab ajaleht, et ?veitsi pangad olid natsidele Saksamaalt vara kindlasse kohta toimetamise kanaliks, samuti nagu Argentina aitas varjata sõjakurjategijaid.

Kommenteerides SonntagsZeitungi artikleid, ütles ajaloolane Mario Koenig, et varasemad ajaloouuringud on näidanud, et ?veits sai kasu aarianiseerimise programmist, kuid firmade kohta pole õnnestunud materjali hankida, kuna nende arhiivid on suletud.

SonntagsZeitungi peatoimetaja Ueli Haldimann, kes on saatnud erikorrespondendi Washingtoni uurima 10 000leheküljelist materjali ?veitsi firmade ja natside sidemetest, ütles Reuterile, et ükskord on aeg ka minevikuga arved klaarida.

Huvi ?veitsi mineviku vastu algas sellest, kui veebruaris teatasid pangad, et neil on sõjaajast pärit kontodel kokku 39 miljonit ?veitsi franki, mis võib kuuluda tagakiusatud juutidele. Juudi maailmakongress (WJC) peab seda vähendatuks ja arvab, et see summa küünib miljarditesse. 2. mail sundis WJC ?veitsi nõustuma erapooletu pangakontrolliga. REUTER-ÄP