Valitsuskoalitsioon vaidleb kaitsetollide üle

Maarahva erakonna esimehe Andres Variku sõnul ei ole kaitsetollide kehtestamisega seonduv koalitsioonilepingus täpselt formuleeritud ja sellepärast tuleb lepingut muuta ning kaitsetollide kehtestamist puudutav osa arusaadavamalt sõnastada.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ignar Fjuk räägib, et koalitsioonilepe on terviklik ja mitmeid erinevaid eluvaldkondi hõlmav dokument. Kui on soov lepet muuta, tuleb see tervikuna üle vaadata, lisab ta.

Varik põhjendab kaitsetollide vajalikkust põllumajanduses ja tööstuses valitseva kriisiga. «Kuni meil pole turukaitset, käib alla meie põllumajandus ja tööstus,» väidab ta.

Varik lisab, et põllumajandustootjate kõrval saaksid kaitsetollide kehtestamisest kasu ka tarbijad, sest tänu sellele stabiliseeruksid toiduainete hinnad.

Ebaefektiivsete ja mitteelujõuliste ettevõtete kriisi võib tollimaksude abil ainult pikendada, tegelikult ei muutu sellega midagi, leiab Fjuk.

Variku sõnul on kõikides arenenud riikides kehtestatud tollipiirid. «Miks peame meie erandiks olema,» küsib ta.

Fjuk ei pea maaerakondade argumente veenvaks ja lausub, et ühiseid reegleid saab rakendada ainult sarnasel jõukuse tasemel. Ta väidab, et kaitsetollide kehtestamisega kaasneb toidukaupade hinna tõus ja kergemaks läheb ainult põllumajandusel. Kaitsetollide kehtestamine on suur koormus maksumaksjaile ja praegu ei kannata inimesed seda välja, kinnitab ta.

Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmesriikidega läbirääkimisi pidava välisministeeriumi asekantsleri Priit Kolbre sõnul on läbirääkimistel teiste riikide esindajatega vaja kindlaks määrata imporditollide lagi. «See ei tähenda, et me peame hakkama kohe vastavaid tolle kehtestama,» lisab ta.

Valitsuskoalitsiooni liikmed hakkavad kaitsetollide kehtestamist arutama esmaspäeval.