Riigi kukkur täitus oodatust enam

Planeeritust 30 miljoni krooni võrra vähem laekus riigieelarvesse tulusid Eesti Panga kasumist. Riigivaradest laekus tulusid 67 miljonit krooni, mis oli kavandatust vaid 61,5%. Vähem raha laekus ka väärtpaberite väljalaske registreerimisest ja loteriidest.

«Seega ennustamise tõhustamisel on veel teatud mängumaa,» märkis rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat.

Riigieelarve kassakulud olid 1995. aastal planeeritud 8,91 miljardi krooni asemel 8,767 miljardit krooni. Saati sõnul saavutati kokkuhoid eluaseme-, tööturu- ja lastetoetuste pealt.

«Muidugi ei saa väita, et lastetoetusete määr oleks liiga suur,» nentis Saat. Kokkuhoiu tingis aga asjaolu, et Eesti riigieelarve mehhanism tervikuna on liiga jäik selleks, et aasta lõpus, mil ilmneb vahendite ülejääk, saaks veel lastetoetust suurendada, lisas ta.

Kuigi 1995. a riigieelarve maht oli kahe miljardi krooni võrra suurem 1994. a riigieelarve mahust, on Saadi sõnul mõlemal palju ühiseid jooni. Näiteks sotsiaaltoetuste arvel saavutati kokkuhoid ka 1994. a.

Nii 1995. a kui ka 1994. a oli riigivarade pealt laekunud tulu planeeritust väiksem. «Enesekriitika korras võib öelda, et me täpselt ei teagi, milline majandussituatsioon võib riigile kuuluvates ettevõtetes tekkida,» tunnistas Saat.

Ühise joonena toob Saat välja ka maksuvõlad: «Kummalgi aastal on olukord paha.» Suhteliselt stabiilne on olukord ettevõtte tulumaksu osas, muutuvad küll võlgu olevad ettevõtted, kuid summa tervikuna püsib.

Teist aastat on samal tasemel ka võlgnevused käibemaksu osas. Maksuvõla kasvu on tinginud aga üksikisiku tulumaks. «Siin on patustajad tööandjad, kelle ülesanne on pidada kinni tulumaks ja kanda see üle maksuametile, kuid kes jätavad selle tegemata või kasutavad seda raha oma muude arvete maksmiseks. Seda võiks väga rängalt kvalifitseerida varguseks,» märkis Saat kõige taunitavama tendentsi kohta.

Kahe aasta riigieelarvet kõrvutades oli muutunud valitsuse olukord, kelle reservfond kuivas 329 miljonilt kroonilt 157 miljonile kroonile. Muutunud on ka avalik-õigulike institutsioonide -- Eesti Raadio, Eesti Televisioon, jt -- finantseerimine. Riigieelarves ei peeta enam eraldi arvestust töötasudeks ja majanduskuludeks eraldatavate summade üle. 1997. aastal lülitatakse samasse süsteemi ka rahvusraamatukogu ja muuseumid.

Samuti erinevalt 1994. aastast, mil riik investeeris nii vähe kui võimalik, suurenesid 1995. aastal oluliselt riigipoolsed investeeringud. Ühelt poolt võimaldas seda maksude pealt laekuva summa suurenemine, teisalt nõudis seda välislaenude kasv, kus üks tingimus oli 45protsendiline riigi finantseerimiskohustus, märkis Saat. «Ka 1996. a on investeeringute maht küllaltki kõrge, aga 1997. a me ei suuda seda taset enam hoida,» lisas ta.

Ka 1995. a riigieelarveliste asutuste enam kui 40protsendiline palgafondi kasv jääb Saati sõnul ajaloos erakordseks.