Aerometi kahjum 5,3 miljonit

Eesti Aerometi kahjum polnud peadirektor Tiit Arge kinnitusel tingitud mitte kindlustus-, vaid majandustegevusest. Aerometi kahjukindlustuse tehniline kasum oli 0,2 miljonit krooni.

Aerometi omakapital vähenes 1994. aasta lõpus olnud 44,1 miljonilt kroonilt peaaegu kümne miljoni krooni võrra ehk 34,8 miljonile kroonile. Aerometi bilansi varade poolel moodustab kaks kolmandikku ehk 40,5 miljonit krooni investeeringud tütar- ja kindlustusega seotud ettevõtetesse.

Võrreldes 1994. aasta 31. detsembriga on Aerometi raha ja pangakontodel olev raha vähenenud 18,8 miljonilt kroonilt 4,3 miljonile kroonile, moodustades koguaktivatest 7,1 protsenti.

Kindlustusseltsi raamatupidamise nõuete kohaselt peavad kindlustusseltsi investeeringud bilansi varade poolel katma kindlustusseltsi kindlustustehnilisi kohustusi ja eraldisi kohustuste poolel.

Aerometi auditeeritud bilansi järgi on Aeromet teinud investeeringuid peale tütarettevõtete aktsiate veel veidi rohkem kui ühe miljoni krooni ulatuses. Aerometil on kindlustustehnilisi kohustusi ja eraldisi 10,8 miljonit krooni.

Tiit Arge ütles, et Aeromet kavatseb edaspidi kindlustusseltsi riskikontsentratsiooni vähendada ja investeeringuid hajutada. Arge kinnitusel muutub Marlekor edaspidi Aerometi jaoks kinnisvarainvesteeringuks, mis on oluliselt riskivabam kui aktsiad.

Aerometi ja mööblivarikut Marlekor auditeerinud audiitorfirma Price Waterhouse märgib oma järeldusotsuses nii Eesti Aerometi kui mööblivabriku Marlekor bilansside kohta, et autiitorfirmal ei olnud võimalik avaldada arvamust Eesti Aerometi ja Marlekori kasumi- ja rahavoo aruande kohta. Audiitor Urmas Kaarlep põhjendas seda asjaoluga, et Price Waterhouse ei auditeerinud Aerometi 1994. aastal, millest 1995. aasta kasum ja rahavood sõltuvad. Eelmisel aastal auditeeris Aerometi gruppi audiitorfirma KPMG Estonia.

Price Waterhouse'i järeldusotsuses selgub, et Eesti Aerometi bilanss väljendab olulises osas tõeselt Eesti Aerometi finantsolukorda seisuga 31.12. 1995.

Mööblivabriku Marlekor audiitori järeldusotsuses märgib Urmas Kaarlep, et audiitoril ei olnud võimalik avaldada arvamust mööblivabriku varude koguste osas Marlekori bilansis, sest varude inventuur toimus enne Price Waterhouse'i määramist ettevõtte audiitoriks. Kahjum ja rahavood sõltuvad aga varude saldost.

Audiitor märgib järeldusotsuses, et Marlekori lühiajaliste kohustuste hulgas kajastatud võlgnevus 10,9 miljonit krooni erastamisagentuurile on agentuuri poolt vaidlustatud. Erastamisagentuuri arvestuste kohaselt on võla suurus 17,2 miljonit krooni.

Küsimuse peale, millest selline vahe on tingitud, vastas Marlekori juhatuse esimees Peter Sedin, et erastamisleping on sõlmitud inglise ja eesti keeles, kummalgi juhul on erinevad tingimused järelmaksu osas.

Audiitori järeldusotsus Marlekori bilansi kohta kinnitab, et välja arvatud võimalikud muudatused, mis tulenevad varude hindamisest ja vaidlusest erastamisagentuuriga, väljendab bilanss olulises osas tõeselt Marlekori finantsolukorda.