- OMX Baltic0,33%301,01
- OMX Riga−0,14%891,77
- OMX Tallinn0,63%2 081,64
- OMX Vilnius0,3%1 206,03
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,76
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,33%301,01
- OMX Riga−0,14%891,77
- OMX Tallinn0,63%2 081,64
- OMX Vilnius0,3%1 206,03
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,76
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline on kaitsetollide mõju?
Igasugune maks, mis kaubalt piiril võetakse, annab meie tingimuses suurepärased võimalused salakaubanduseks. Olen veendunud, et raha, mida oodatakse kaitsetollidelt riigikassasse, rändab suures osas teistesse taskutesse.
Kohaliku põllumajandustootja kaitse efekt jääb üsna kesiseks. Kaitsetollid tõstavad toidukaupade hindu. Seda ei maksa lõppkokkuvõttes kinni mitte kaupmees, vaid tarbija.
On ebaloogiline, et tollide kehtestamise initsiatiiv tuleks Euroopa Liidult, nagu on väidetud. Mis puutub Eesti põllumajandustootmise doteerimise võimalusse, siis siin on kaks seika. Esimene on, et toetada tasub ainult seda majandusharu, mis on perspektiivikas ja efektiivne. Ning kui põllumajanduses millegi tootmine pole efektiivne, kas halva tehnoloogia või kliima tõttu, siis on selle toetamine üksnes raha raiskamine. Saiavilja meil ei toodeta ja selle maksustamine kutsuks kohe esile hinnatõusu. Teiseks, kõik Euroopa riigid üritavad praegu dotatsioone vähendada. Kui meie üritaksime vastupidisele teele minna, oleks see nagu kella tagasikeeramine.
Ei leia isegi väga loogilist põhjendust, kellele kaitsetollid kasu tooksid. Põllumajandustoodete töötlejad ei tohiks sellest eriti huvitatud olla, sest neile on põhimõtteliselt ükskõik, kust tooraine tuleb. Ma ei tea suuri mõjusaid põllumajandusringkondi, välja arvatud see seltskond, kes tituleerib end põllumajanduse toetajateks. Vaevalt, et neil tegelike tootjate hulgas üldse mingit toetust on. Arvan, et tegemist on lihtsalt poliitilise mänguga.
Tolle võib äärmisel juhul kehtestada sellisele põllumajanduslikule toorainele, mida meie põllumees on ise suuteline kasvatama. Näiteks piim, söödateravili ja noorloomad.
Kaitsetollide puhul tõuse-vad hinnad. Tarbija peab oma toidukorvi eest rohkem maksma. Euroopas tollid langevad. Minu arvates ei ole seega piisav argument põhjendada tollide vajalikkust sellega, et Eesti liitub tulevikus Euroopa Liiduga. Eesti peaks olema hoopis eeskujuks ning näitama, et meie juba oleme seal, kuhu Euroopa alles jõuda soovib.
Toiduainete hinna tõusule järgneb kindlasti ka tarbimise langus. On ju selge, et kasumit ei teenita mitte üksnes ühiku hinna pealt, vaid ka käibelt. Tollid annavad tõuke illegaalsele kaubandusele. Mida kõrgem on tollimaks, seda suurem on ahvatlus mustaks äriks.
Olen kaitsetollide vastu. Eestis on tööjõud odav ja tootmiskulud madalad. Riik võib põllumajandust toetada ja odavaid laene anda, kuid kaitsetollid annavad meie piima- ja lihatootjatele võimaluse hindu tõsta. Siis peab palku tõstma ja nii läheb lahti lõputu hinnatõus.
Minu arvates ei ole Eestis kaitsetollide nõudmise taga põllumajandustootjad. Rohkem saaksid raha pööritada põllumajandustoodete töötlejad. Seda on ju näha hinnavahest, millega põllumajandustootjalt ostetakse ja millega tarbijale edasi müüakse. Liiga palju on ka toiduainete töötlejaid.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele