Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline on kaitsetollide mõju?

    Igasugune maks, mis kaubalt piiril võetakse, annab meie tingimuses suurepärased võimalused salakaubanduseks. Olen veendunud, et raha, mida oodatakse kaitsetollidelt riigikassasse, rändab suures osas teistesse taskutesse.
    Kohaliku põllumajandustootja kaitse efekt jääb üsna kesiseks. Kaitsetollid tõstavad toidukaupade hindu. Seda ei maksa lõppkokkuvõttes kinni mitte kaupmees, vaid tarbija.
    On ebaloogiline, et tollide kehtestamise initsiatiiv tuleks Euroopa Liidult, nagu on väidetud. Mis puutub Eesti põllumajandustootmise doteerimise võimalusse, siis siin on kaks seika. Esimene on, et toetada tasub ainult seda majandusharu, mis on perspektiivikas ja efektiivne. Ning kui põllumajanduses millegi tootmine pole efektiivne, kas halva tehnoloogia või kliima tõttu, siis on selle toetamine üksnes raha raiskamine. Saiavilja meil ei toodeta ja selle maksustamine kutsuks kohe esile hinnatõusu. Teiseks, kõik Euroopa riigid üritavad praegu dotatsioone vähendada. Kui meie üritaksime vastupidisele teele minna, oleks see nagu kella tagasikeeramine.
    Ei leia isegi väga loogilist põhjendust, kellele kaitsetollid kasu tooksid. Põllumajandustoodete töötlejad ei tohiks sellest eriti huvitatud olla, sest neile on põhimõtteliselt ükskõik, kust tooraine tuleb. Ma ei tea suuri mõjusaid põllumajandusringkondi, välja arvatud see seltskond, kes tituleerib end põllumajanduse toetajateks. Vaevalt, et neil tegelike tootjate hulgas üldse mingit toetust on. Arvan, et tegemist on lihtsalt poliitilise mänguga.
    Tolle võib äärmisel juhul kehtestada sellisele põllumajanduslikule toorainele, mida meie põllumees on ise suuteline kasvatama. Näiteks piim, söödateravili ja noorloomad.
    Kaitsetollide puhul tõuse-vad hinnad. Tarbija peab oma toidukorvi eest rohkem maksma. Euroopas tollid langevad. Minu arvates ei ole seega piisav argument põhjendada tollide vajalikkust sellega, et Eesti liitub tulevikus Euroopa Liiduga. Eesti peaks olema hoopis eeskujuks ning näitama, et meie juba oleme seal, kuhu Euroopa alles jõuda soovib.
    Toiduainete hinna tõusule järgneb kindlasti ka tarbimise langus. On ju selge, et kasumit ei teenita mitte üksnes ühiku hinna pealt, vaid ka käibelt. Tollid annavad tõuke illegaalsele kaubandusele. Mida kõrgem on tollimaks, seda suurem on ahvatlus mustaks äriks.
    Olen kaitsetollide vastu. Eestis on tööjõud odav ja tootmiskulud madalad. Riik võib põllumajandust toetada ja odavaid laene anda, kuid kaitsetollid annavad meie piima- ja lihatootjatele võimaluse hindu tõsta. Siis peab palku tõstma ja nii läheb lahti lõputu hinnatõus.
    Minu arvates ei ole Eestis kaitsetollide nõudmise taga põllumajandustootjad. Rohkem saaksid raha pööritada põllumajandustoodete töötlejad. Seda on ju näha hinnavahest, millega põllumajandustootjalt ostetakse ja millega tarbijale edasi müüakse. Liiga palju on ka toiduainete töötlejaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.