STETi peadirektor Valdeko Laats peab praegu Siberis läbirääkimisi tellija, Venemaa ühe suurema naftafirma Surgutneftegaz juhtkonnaga, kes töölepingu järgi on nõus selle summa tasuma.

STETi peadirektori asetäitja Jaan Suuroru sõnul on STETil 1. detsembrini olemas Eesti Vabariigi ehituslitsents, mis Eesti ja Venemaa vahelise lepingu kohaselt on kehtiv ka Venemaal. Küll aga nõutakse, toetudes Venemaa presidendi ukaasile, juba kolmandat aastat iga välistöötaja eest maksu. Suuroru andmeil on aastane maksumäär 31 Venemaa miinimumkuupalka, mis aprillist on 75 900 rubla.

«Seega peab iga Eestis registreeritud STETi töötaja toitma 2,5 Venemaa töötut,» rehkendab Suurorg. «Kokku peab maksma 534 miljonit rubla ehk veidi üle miljoni krooni. Töölepingu järgi kohustus välistöötaja maksu tasuma tellija Surgutneftegaz.» Siberis töötab kahes kuuajalises vahetuses kokku 220 inimest, lisaks poolsada inimest Kingissepast, Ivangorodist ja Peterburist, kelle eest ei pea välistöötaja maksu tasuma.

Eestlased alustasid Siberis teedeehitust 1980. aastal. «Liidu lagunemiseni suutsime aastas rajada üle soode 45 kilomeetrit betoonteid,» rääkis Suurorg, kes on sellega olnud seotud algusest peale. «Praegune töömaht on 10--15 kilomeetrit aastas. Juba ammu ei vea me teede ehitusmaterjale Eestist, sest tollimaks ja raudteetariifid muudavad selle mõttetuks. Uuralis on piisavalt tehaseid, kes oma toodangut pakuvad.» Mai algul kirjutas STET Surgutneftegaziga alla raamlepingule, mis tagab töö 1997. aasta lõpuni.

Eesti teedeehitajad on ehitanud Siberis uute naftaleiukohtadeni ligi 450 kilomeetrit magistraalteid. STETi rajatud teed on võimaldanud kasutusele võtta üheksa naftaleiukohta.

Suuroru sõnul ei ole STET enam kasumis, sest probleeme on rublade konverteerimise ja inflatsiooniga. Eestimaalasest teedeehitaja netopalk on Suuroru kinnitusel umbes 5000 krooni.