Erastamisprotsess on jõudnud teise etappi

Klassikaline erastamine on Eestis peaaegu lõpetatud ja järgmisena tulevad erastamisele maa ning infrastruktuur, ütles eile erastamiskonverentsil erastamisagentuuri (EEA) peadirektor Väino Sarnet.

Infrastruktuuri erastamisega seoses valmistavad selle aasta 1. juuliks EEA ja ministeeriumid ette erastamisprogrammi täiendavat osa, mis on kutsunud töögrupis esile palju vaidlusi, rääkis Sarnet. Infrastruktuuri erastamiseks on mitu võimalikku varianti ja ka pärast 1. juulit jääb kindlasti palju vaidlusaluseid küsimusi, lisas Sarnet.

Saksa erastamisagentuuri Treuhand peakonsultandi Herbert B. Schmidti sõnul võiks Eesti eesmärk olla erastamise kaudu ühineda globaalse majandussüsteemiga.

Schmidti ütlusel erineb Eesti ja üldse Ida-Euroopa erastamisprotsess läänes kogetust. Läänes toimub erastamine kapitalituru, korrektsete seaduste ja stabiilsete pankadega, selgitas Schmidt, Eestis tuleb lisaks erastamisele tegelda seadusloomega, luua korralikke panku.

Ülle Pihlak Mainor Trendist rääkis, et 1993/1994 erastatud ettevõtete kohta tehtud uurimuse järgi langes erastamise järel käive 44% ja kasum 51% uuritud ettevõtetest. Uutest omanikest saavutasid paremaid majandustulemusi ettevõttevälised erastajad, halvemaid oma töötajatest erastajad, selgus uurimusest. ÄP