Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sloveenia sõlmib assotsieerumisleppe ELiga
Sloveenia peaminister Janez Drnovsek loodab, et Sloveenia saab bloki liikmeks juba aastal 2000.
Seni takistas Sloveenial assotsieerumislepingut sõlmimast omandiõigusalane dispuut naaberriigi Itaaliaga. Itaalia aeglustas lepingu ettevalmistamist, kuna Ljubljana keeldus tagastamast pärast Itaalia lüüasaamist teises maailmasõjas riigist põgenenud etnilistele itaallastele kuulunud vara.
Rooma loobus vastuseisust läinud kuul, kui Sloveenia parlament otsustas vastu võtta seadused, mis reguleerivad kinnisvara omamist välismaalaste poolt.
«Euroopa Liiduga ühinemine võimaldab Sloveenial avardada oma turgu ELi piires ning suurendada kindlustunnet ja stabiilsust regioonis,» ütles Drnovsek.
ELi assotsiatsioonileppe näol on tegemist kaubandus- ja koostöökokkuleppega, mis sisaldab lõppeesmärgina ELi täisliikmeks saamist. EL on peamine Sloveenia kaubanduspartner, kelle arvele langeb ligikaudu 70 protsenti riigi kogu väliskaubandusest.
Endistest kommunismimaadest on seni lepingu sõlminud T?ehhi, Poola, Ungari, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Bulgaaria.
Sloveenia välisasjade ameti direktori Benjamin Lukmani sõnul võidab assotsiatsioonileppest eelkõige kaubandus. «See lepe kätkeb Sloveeniale majanduse ja tolli alal mitmesugust kasu,» ütles Lukman. «Loodame, et Sloveenia on esimeste riikide hulgas, kes hakkavad liiduga arutama täisliikme staatust.» REUTER-ÄP