Ida-Saksa majandus on täielikult sõltuv lääne toetustest. Saadud summasid ei ole aga kasutatud investeeringuteks, vaid pensionide ja töötuabirahade maksmiseks. Seni ei osata hinnata, kui kaua piirkonna toetamist tuleb jätkata.
Ida-Saksa majanduse põhiprobleemid on järgmised:
? Ida-Saksa majanduskasv on alates 1994. a langenud.
? Ida-Saksa kulutab aastas 200 miljardit marka rohkem kui toodab.
? Keskmine Ida-Saksa firma töötab kahjumiga.
? Kulutused tööjõule on kolmandiku võrra kõrgemad kui Lääne-Saksas, samas on tootlikkus pool Euroopa keskmisest tasemest.
? Tööhõive struktuur on väärastunud, avalik sektor on endiselt ülepaisutatud. Idas on teenindus- ja tööstussfääri osakaal rahvuslikus kogutoodangus ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui lääne liidumaades.
? Ida-Saksamaal elab 20% kogu riigi elanikkonnast, kuid uute liidumaade osakaal tööstustoodangus on alla 5%.
? Ida-Saksas valmistatud kaupadel on suuri raskusi maailmaturule pääsemisega. Uute liidumaade osa Saksamaa koguekspordis on üksnes 2% ning tipptehnoloogia ekspordis veelgi väiksem.
? Ida-Saksa tegelik tööpuudus ulatub Saksa majandusministeeriumi hinnangul 25 protsendini.
? Tööpuudus kasvab. DB Research prognoosib käesolevaks aastaks Ida-Saksa töötute arvu kasvu 1,2 miljonini, mis on 150 000 võrra rohkem kui 1995. a.
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
? Idasakslased põhjustavad hiiglaslikke kulutusi Saksamaa sotsiaalkindlustusele. Ida-Saksa saldo töötukindlustuse osas on 23 mld margaga miinuses (st idasakslased saavad enam hüvitisi, kui maksavad kindlustusmaksu), pensionikindlustus on 15 mld margaga miinuses.
Ilma Ida-Saksata oleksid läänesakslaste sotsiaalkindlustusmaksed 2,5 protsendi võrra väiksemad.
Pessimismi Ida-Saksamaa suhtes illustreerib ka DB Researchi prognoos selle kohta, mitu aastat Ida-Saksamaal Läänele järelejõudmiseks kulub. Sõltuvalt majanduse kasvutempost ning tööhõivest prognoositakse selleks kuluvat 15--25 aastat, pessimistlikumate hinnangute järgi pakutakse järelejõudmise aastaks 2050. KL